VALEM ÕPIKUS. Resonants- nähtus, kus välise mõju sagedus kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Laine levimine- elastsest keskkonnast tekitatakse tasakaalu häiritus.Tekivad tasakaalu taastavad jõud, need jõud panevad osakesed võnkuma. Lainega kantakse ruumis edasi häiritust ehk energiat. Võnkumise suuna järgi jagatakse lained risti-ja pikilaineks. Ristilaine- laine, milles võnkumine toimub levimissuunaga risti. Nt: veelaine, valgus. Üldiselt tekivad ristilained kahe keskkonna lahustus pinnal, nt vesi ja maa. Pikilaine-laine, milles võnkumine toimub piki levimissuunda. Nt: heli, enamus ühtlases keskkonnas levivaid laineid. Lainet iseloomustavad võnkeampliuut, periood ja sagedus. Lainepikkus- kaugus kahe teineteisele lähima samas taktis võnkuva punkti vahel. Peegeldumine- laine tagasipöördumine kahe keskkonna lahutuspinnalt lähtekeskkonda.
jooksul.Sumbumatud võnkumised- võnkumine, mis ei muutu, sest väliselt kompenseeritakse takistusjõude. 18. Resonantsiks nimetatakse nähtust, kus välise mõju sagedus kokkulangemisel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt. Resonantsi saab kasutada tundmatu võnkesageduse määramisel. 19. Laineks nimetatakse võnkumiste edasikandumist ruumis. Mehaanilinelaine vajab keskkonda. Helilaine valguslaine veelaine. Lainega kandub edasi ainult võnkumine ehk energia mitte aine. 20. Kui osakesed võnguvad laine levimise sihis, siis nim lainet pikilaineks(heli), sest on elastne keskkond ja osakesed mõjutavad üksteist antkase võnkumine osakeselt osakesele. Kui osakesed võnguvad risti laine levimise sihiga siis on tegu ristlainega. 21. Suurused.Võnkeamplituut xo,m period T,s sagedus f,hz, laine kõrgus h on laineharja max punkti ja min punkti vahe.
Seda printsiipi tuntakse Fermat' printsiibina, sest selle sõnastas 1662. aastal prantsuse matemaatik Pierre de Fermat. Kui keskkond on ühtlane, siis kõige kiiremaks levimisteeks on sirge, aga kui keskkond ei ole ühtlane, siis pole kiireim tee sugugi sirge. 12.Millised füüsikalised suurused kirjeldavad lainet? Loetle. Füüsikalised suurused, mille abil iseloomustatakse lainet, on laine amplituud, lainepikkus ja laine levimise kiirus. Kasutatakse väljendeid lainehari, mis on veelaine korral laine kõrgeim punkt, ja lainepõhi, mis on laine madalaim punkt. Laineharja kõrgus lainepõhjast on võrdne kahekordse laine amplituudiga. Mida suurem on laine amplituud, seda rohkem energiat lainega kandub. Võnkeamplituud tähis x0, mõõtühik 1 m. Periood tähis T, mõõtühik 1 s. Sagedus tähis f, mõõtühik 1 Hz. Lainete korral saame aga veel rääkida: Laine kõrgusest väljendab laine kõrgeima punkti ja madalaima punkti vahelist kaugust
Seoses mõõteriistade ning muude katsevahendite rakendamisega on tekkinud küsimus mõõtmistulemuste usaldatavusest ja täpsusest. Mõõtmine on ise omaette teadus. Kui teadlased püüavad mõista mingit nähtust, siis võtavad nad sageli kasutusele mudeli. Mudel kujutab endast lihtsustatud mõttelist kujundit uuritavast nähtusest või objektist, mis on võimalikult sarnane mingi tuntud nähtuse või objektiga. Näiteks veelaine ja valguslaine. Mudeli kasutamise eesmärk on luua ligikaudne näitlik pilt uuritavast objektist juhul, kui meil pole võimalust otseselt näha, mida see objekt endast tegelikult kujutab. Mudel peab andma meile idee, kuidas jätkata objekti edasist uurimist, milliseid eksperimente on vaja teha, et välja selgitada, kuivõrd kaugele mudeli ja objekti vaheline sarnasus ulatub, Mida suuremaks osutub sarnasus mudeli ja objekti vahel, seda lihtsam on uuritavat objekti või nähtust
suhtes närvikiu siseosa jällegi negatiivseks. Kõik see toimub väga lühikese aja ( 1 ms ) vältel. Mööda närvikiudu levib selline ,,pingeimpulss" umbes 100 m/s. Pingeimpulss omab informatsiooni ärritaja mõju kohta. On üsna tõenäoline, et informatsioon liigub energiaväljas samasuguse põhimõtte alusel nagu seda on aju närvikiu korral. See tähendab seda, et väljade potentsiaalid muutuvad ajas ja see muutus levib edasi ühest välja ruumipunktist teise nagu veelaine. Niimoodi on võimalik info levimine energiaväljas. Energiaväljas ei ole olemas neuroneid ja neuronitele omaseid jätkeid või dendriite, kuid info edasikandmise füüsikaline tööpõhimõte jääb seejuures ilmselt ikkagi samasuguseks väljade potentsiaalid muutuvad ja see muutus kandub ruumis edasi nagu laine. Näiteks võnkumise liikumist ruumis nimetatakse mehaanikas laineks. Ajus tekivad elektriväljad neuronipopulatsioonide funktsioneerimise tulemusena. Läbi neuronite
suhtes närvikiu siseosa jällegi negatiivseks. Kõik see toimub väga lühikese aja ( 1 ms ) vältel. Mööda närvikiudu levib selline ,,pingeimpulss" umbes 100 m/s. Pingeimpulss omab informatsiooni ärritaja mõju kohta. On üsna tõenäoline, et informatsioon liigub energiaväljas samasuguse põhimõtte alusel nagu seda on aju närvikiu korral. See tähendab seda, et väljade potentsiaalid muutuvad ajas ja see muutus levib edasi ühest välja ruumipunktist teise nagu veelaine. Niimoodi on võimalik info levimine energiaväljas. Energiaväljas ei ole olemas neuroneid ja neuronitele omaseid jätkeid või dendriite, kuid info edasikandmise füüsikaline tööpõhimõte jääb seejuures ilmselt ikkagi samasuguseks väljade potentsiaalid muutuvad ja see muutus kandub ruumis edasi nagu laine. Näiteks võnkumise liikumist ruumis nimetatakse mehaanikas laineks. Ajus tekivad elektriväljad neuronipopulatsioonide funktsioneerimise tulemusena. Läbi neuronite
annaabi.ee 
