A-pangamäestik B-kurdmäestik 6. Osata nimetada üks kurdmäestik ja üks pangasmäestik Euroopas. Kurdmäestik-Juura mäestik Pangasmäestik- madal mäestikud kummalgi pool Reini orgu. 7. Miks on talv Euroopas pehmem kui samadel laiuskraadidel Põhja-Ameerikas? Tänu soojale atlandi hoovusele 8. Mis iseloomustab alpiinset pinnamoodi? teravad mäetipud, ahelike harjad, moreenvallid, järved, järsud ja kaljused nõlvad, teravad ja hambulised veelahkmealad. 9. Miks on Island aktiivne vulkanismipiirkond? Kuna Island asub Atlandi ookeani keskmäestiku kohal uue maakoore tekkevööndis 13. Miks ei esine Rootsi ja Soome jõgedel suuri kevadisi üleujutusi, kuigi nende toitumine on sarnane Eesti jõgede toitumisega? Sest Rootsi ja Soome jõed voolavad kiiremini ja rohkem läbi järvede
Olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee- erosioon, mis tugevneb eriti kultuuraladel, ning muldade sooldumine. Stepile kõige iseloomulikumad on kooslused kserofiilsetest tihedapuhmikulistest kõrrelistest; Euraasias on nendeks stepirohud (Stipa), stepi-aruhein (Festuca sulcata) ja sale haguhein (Koeleria gracilis). Stepivööndi põhjapiiri määratakse põhimõtteliselt nende koosluste valitsemise järgi plaakoreil. Et aga kogu vööndis on tasased veelahkmealad ammu üles haritud ja tsonaalsetest kooslustest on säilinud vaid vähesed fragmendid, siis tuleb vööndi piiritlemisel arvestada kliima ja mullastiku andmeid. Niiskusevajak määrab stepikoosluste struktuuri ja aastaajalise arengu. Kliimategurid takistavad siin puude kasvu (stepi metsatuse põhjused, mille üle--kaua vaieldi, on komplekssed, kuid peamine tegur on siiski veereziim), ka põõsad on taandunud peamiselt põhjanõlvadele ja orgudesse
merre. Narva veehoidla on meie suurim tehisjärv. Järv asub Narva jõel Narvast lõunas Eesti ja Vene piiril. Veehoidla rajati 1950. aastatel seoses hüdroelektrijaama ehitamisega. Veehoidla kaldad on madalad, kaldajoon sopiline. ((Foto: Narva kosk Kreenholmis on veerohke üksikutel päevadel aastas. Valdavalt juhitakse jõgi Jaanilinna poole, Venemaal, paiknevasse elektrijaama.)) Küsimused 1. Nimeta Eesti vesikonnad ja veelahkmealad. 2. Nimeta tekstis nimetatud jõed, nende lähe ja suue. 3. Analüüsi tekstis toodud tabeli järgi Eesti jõgede pikkusi, valglate suurusi ning vooluhulki. Millest tekivad jõgede vooluhulga erinevused? 4. Nimeta tekstis nimetatud järved. Millised jõed on nende sissevoolu-, millised väljavoolujõed? 5. Nimeta kaks Eesti kõige järvederohkemat piirkonda. Põhjenda nende järvederohkust. 6. Millised inimtegevused mõjutavad kõige rohkem Eesti jõgede ja järvede ökoloogilist seisundit
annaabi.ee 
