jne. 12. Kaitsevaim. Hinge vabanemisega kehast, nt muutudes metsavaimuks saab selle vaimu eesmärgiks kaitsta metsa, vaimust on saanud kaitsevaim. Need kaitsevaimud on otseselt seotud ilmastiku, taimekasvu jms, kes mõjutavad inimeste igapäevast elu - viljasaaki jne. Rahvakeeles on nimetatud kaitsevaimu jumalaks või haldjaks. Kaitsevaimu idee arenguga kasvas ka ohvrikultuse areng, ohverdati haldjatele. Olulisel kohal veekultus ja viljakultus - seati vihku vilja haldjaks, tehti metsikuid jne.Meie naabrite juures on hilisematel aegadel ka vaimud pärisnimestatud jumalateks muutunud. Setode Peko-püha. 13. Haigused ja surm. Algselt kujutati haigust ja surma võõrjõudude tungimisena inimesse, kusjuures haiguse ja surma vahel polnud mingit põhimõttelist laadi vahet, vaid ainult jaõukvantiumi vahe. Surnute hingede soov taas ellu pääseda ja seega sisenevad nõrgemate kehadesse, nt nõdrameelsuse vms ilmnemise kujul
Oppidiumid on rajatud piirkondadesse, kus 27 ümbruses on palju rauamaaki. Keldid olid valmis saanud põhiosa tööriistavorme, mis on püsinud tänapäevani (rauast odaots, sirp, nuga, lusikpuur, käärid, nuga, viil, kirves, haamer, raudäärisega puulabidas). Tehti ka rõngasrüüsid, mis oli keltide leiutatud, ja ka kilpe. Palju selleaegseid relvi ja kilpe on leitud veekogudest, oli veekogudekultus. Veekultus levis ka põhja, Eestis austati põhiliselt allikaid, allikate austamise märgid pärinevad eelrooma rauaajast. Keldid asustasid suure osa Euroopast ja pärast roomalste ja germaanlaste pealetungi hakkab keldi kultuur lagunema. Keldid võtsid kasutusele ka pöörleva käsikivi. Keldid toitusid peamiselt koduloomadest, metsloomade luid ainult 0,4%. Eesti rauaaeg. Eesti rauaaeg jaguneb vanem, keskmine ja noorem, need jagunevad veel kaheks Vanem rauaaeg: Eelrooma rauaaeg 500 eKr – 50 pKr
annaabi.ee 
