Kiires veevahetuses on sademete tõttu mineraalsus väiksem. Aeglases veevahetuses on mineraalsus suurem. Aeglane veevahetuse vöönd asub allpool 100m 3. Millisel sügavusel paikneb nende vööndite vaheline piir? 90-100 m 4. Miks lubja- ja dolokivides pole mõtet otsida vett sügavamal, kui 75 m maapinnast? Üldiselt on karbonaatsed kivimid enam lõhestunud ja tugevasti karstistunud ainult kuni 30 m sügavuseni, üksikutel juhtudel kuni 75 m sügavuseni. 5. Millistest veekompleksidest saab põhjavett Tallinn ja lähiümbrus? Ordoviitsiumi-Kambriumi veekompleks, Kvaternaari, Ordoviitsiumi, Kambriumi veekompleks. 6. Millised on Tallinna veevarustuse peamised probleemid? Merevee sissevool veehaarde suunas, kõrgema mineraalsusega vee tõusev liikumine, linna insenerrajatiste mõju põhja- ja pinnasevee seisundile. 7. Mida nimetatakse põhjavee reostuseks? V: Inimtegevuse tulemusena ainete otsene või kaudne vette viimine, mis
Linnadest on kõige suuremad veetarbijad Tallinn ja Narva. Tallinna jaoks võeti 2008. a Ülemiste järvest vett üle 22 mln m3 ja põhjavett 3,6 mln m3. Narva linna tarbeks võeti 2008. a Narva jõest 7,2 mln m3 vett ja põhjavett võeti 36 tuh m3. Põhjaveega kaetakse Tallinnas umbes 14% veevajadusest, Narvas alla 1%. Mõlemas linnas on 99% elanikkonnast varustatud ühisveevärgiga. Enim võetakse põhjavett Kambrium-Vendi ja Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksidest. [2] , Aasta Kogu Eesti vee kasutus. Mõõtühik: tuhat kuupmeetrit 1991 2 763 839 1992 2 440 147 1993 1 814 215 1994 1 724 829 1995 1 566 714 1996 1 503 781 1997 1 434 154 1998 1 403 153 1999 1 274 144 2000 1 270 953 2001 1 265 213 2002 1 237 688 2003 1 390 902 2004 1 503 618 2005 1 363 697 2006 1 380 961 2007 1 634 809
annaabi.ee 
