rannikualade ilma muutlikkuse suurenemine. Muutuvatel jää- ja talveoludel on lisaks veel mitmeid bioloogilisi ja keskkonnaalaseid mõjusid. Üks tuntumaid on hülgeuurijate poolt esile toodud mure hüljeste elu- ja poegimisalade kahanemisest, sest mere jääkate aheneb ja muutub ebastabiilseks. Sademete ja jõevee lisandumine mõjutab soolsust ning kihistumist Tähelepanekud näitavad, et juba 10 protsendiline muutus Läänemerre suubuvate jõgede veekoguses mõjutab otseselt merevee soolsust ja kihistumist ning seeläbi ka ökoloogilisi tingimusi. Jõevee vool Läänemerre on viimastel aastakümnetel olnud umbes 15 000 m ³/s ja alates 1980-aastate keskpaigast on see olnud suurem kui varasematel aastakümnetel. Veel ei osata prognoosida, kuidas sademete tõttu kasvanud vooluhulk jõgedes aastati või aastaajati hakkab muutuma. 5
Forell põhjast ei toitu ja juba põhja vajunud söödaosakesed jäävad sinna lagunema. Söödakoefitsient (food conversion ratio, FCR, mis näitab mitu kg (kuiva) sööta kulub 1 kg kala juurdekasvu saamiseks toorkaalus) peaks olema 1,1 või alla selle. Kasvatuse tehnoloogia terminid Asustustihedused (kui palju kalu mingi tiigipinna või basseini mahu ühiku kohta peetakse) sõltuvad vee läbivoolust, temperatuurist, kala suurusest. Noorkalu saab samas veekoguses pidada arvult rohkem, kaalult vähem kui suuri kalu. Ligikaudsed kaubakala asustustihedused piisava vee läbivoolu juures: tiigid väga vananenud tehnoloogiaga 2-5 kg/m2 kohta, kiirvoolu kanalid - 5 - 30 kg/m2 kohta, sumbad 30-40 kg/m3 , läbivoolubasseinid - 25 - 50 kg/m3 kohta. Tegelikult võib hea hapnikureziimi ja kvaliteetse sööda puhul ulatuda tihedus üle 100 kg/m3. Optimaalse tiheduse ületamisel kala kasv väheneb, oluliselt väiksema tiheduse korral ei kasutata
annaabi.ee 
