sajab või vett on rohkem, kui maastik seda mahutada suudab. Selliseid olukordi kutsuvad esile orkaanide ja tormidega kaasnevad vihmavalangud, tõusulained ja tsunamid merede ning ookeanide kallastel, kestvad vihmad, lume kiire sulamine ja jääpaisud jõgedel. Jõgede puhul on üleujutused tavalised nähtused ja nad tekivad vooluhulga liigsel suurenemisel, mille tõttu vesi tõuseb üle kallaste ja ujutab ümbritsevad maa-alad veega üle. Uputusi tuleb ette ka veekogudeta aladel, kui ebanormaalselt tugevate vihmadega langevad sademed tasasele maale sellisel määral, et pinnas ei jõua seda adsorbeerida või vihmavesi ära voolata nii kiiresti, kui teda juurde tuleb. Tugevate sadude korral avaldub liigvee kahjuliku toime kõrval ka vee mehaanilise surve otsene mõju. See kutsub esile teisi ohtlikke protsesse, näiteks erosiooni ehk pinnase ärakandumist, mulla struktuuri muutumist jms.
loodavad karjäärid. Samuti on liiva- ja kruusakarjäärides pärast kaevandamise lõpetamist tekkivad veekogud atraktiivsed supluskohad puhkajatele. Kruusa ja liiva kaevandamisega luuakse tahtmatult elupaiku mitmetele liikidele kellest mõned on ohustatud (juttselg kärnkonn) f. Turvas Enamasti sõjaeelsetel aastatel loodud väikesed turbakarjäärid looduslikku mitmekesisust ei häiri, veekogudeta soodes on need pigem looduslikku mitmekesisust soodustavad, eeskätt lindudele ja kahepaiksetele. Looduslikku mitmekesisust hävitavad aga ulatuslikud freesturbaväljad . g. Muda Mere ja järvemuda on loodusvara, mida kasutatakse meditsiinis ja rekreatsioonis, väetiste, looma- ja linnusööda valmistamisel. Järvemuda kasutatakse ravimudana üksnes Värska sanatooriumis.