· Juhtaiaga mõrrad: mõrrad, rüsad jne. · Seisevnoodad e. kastmõrrasd 13 3. Kaasaegses tööstuslikus kalapüügis kasutatavad mõrrad jaotakse: · Juhtaia vitsmõrrad · Juhtaiaga vits- ja raammõrrad · Visteta mõrrad Juhtaia vitsmõrd kujutab endast sõrksilindrit, mis asetatakse püügile külili asendis veekogi põhja. Vitsmõrra üks ots suu on lahti, et kala vabalt sisse pääseks, teine ots lõoeb aga koonusekujulise päraga. Kerelahtihoidmiseks kasutatakse puust või plastikust rõngaid mõrravitsu. Viimaste mõõtmed vähenevad suust poole. Mõrra keres on mitu pära poole ahenevat koonust pujust. Esimene pujuson kinnitatud mõrra suurõnga külge. Pujuse telg langeb reeglina kokku õrra teljega. Vitsmõrrad võib asetadapüügile ka jadadena.
5 leidvatest hüdrodünaamilistest muutustest Vesikeskkonna produktiivsuse aluseks on fütoplankton. Mis põhjustab planktoni produktiivsust? Vee läbisegunemine, stratifitseerimine. Termokliiniks - sellest üleeelmine veekiht on ühtlaselt läbisegunenud. Temperatuuri, meredes soolsuse järgi vesi kihistub. Veekogi sügisel - temperatuurid ühtlustüved ränivetikate lühiajaline õitseng Fütoplanktoni produktsiooni põhjustavad: *sesoonsest temperatuuri muutustest tingitud vee segunemine *jõu sissevoolust tingitud vee segunemine * loodedest tingitud vee segunemine * vee tsirkulatsioonist ookeanis põhjustatud vee segunemine Paljudes piirkondades võib olla järvi, mis on kihistunud. Meromitilised järved - järved, kus vee alumine kiht on soolane, pindmine aga mage. See on
annaabi.ee 
