keskasulad (väikesed tulud, suured kulud, puuduvad ,,juured") 6) Visuaalselt väheatraktiivsed maastikud (võsastumine, hooldamata maastikud, lagunevad hooned, ,,karpmajad" MAAPIIRKONDADE SOTSIAALNE OLUKORD (L11) Kõige halvema kättesaadavusega teenused maal Kõige kaugemal asuvad maa-asulatest tavaliselt: pank/pangaautomaat, apteek, postkontor, linna- ja vallavalitsus, huvikoolid, arstiabi võimalus. (Olmemugavused: keskküte, veeklosett, vann/duss) Sissetulekud ja vaesus maal: geograafilisi jooni Keskmine brutopalk on suurem suuremates linnades ja tagamaal. (Suuremad palgad on suurte linnade lähiümbruste töökohtadel (Harjumaal, Tartu ümbruses, Pärnu lähedal, kuid samas ka tervel Hiiumaal)). Suhtelise vaesuse määr on väiksem suuremates linnades ja ümbruses, selge lõuna- ja ida-Eesti vöönd, kus suhteline vaesus on 25-40%.
tornid, astmikviilud, eendid ja nisid annavad hoonele maalilise silueti. Sangaste loss oli suurehitus. On teada, et ehitamise kõrgajal oli amteis 108 töölist. Sangaste lossi köeti suurte kahhelahjudega, peosaalis aga toimis keldris asuva ahjuga õhkküttesüsteem. Veetorustik oli välja vahetatud juba 19.sajandi keskel vana mõisahoona jaoks. Vett saadi torude kaudu "Göpelwerki" pumbaga valitsejamaja jures asunud tsisternist. HoOnes oli ka kaks veeklosetti, mis oli suure edumeelsuse märk. Veeklosett oli leiutatud juba 16.sajandil, kuid massiliselt hakati seda isegi indlismaal ehitama alles 1880.aastatel. Krahv bergi sugulased on väitnud, et tegelik projekteerja oli mõisaomanik ise, seda tõestavad kirjavahetus ja krahvi skitsid. Hippiuse project polevat talle meeldinud, kuna seal olid kõik ühesugused aknad. Vaatamata sellele, et eriti mõisahoonete puhul oli omaniku soov määrav nii stiili kui ruumide paigutuse osas, ei tähenda selle paberilepanek siiski veel arhitektioskusi,
annaabi.ee 
