lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0-ne-=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e- =H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e- =4OH- Korrosioonitõrje: · korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras)
alumiiniumi sulam, sisaldab vaske ja mangaani. Keemiline korrosioon Toimub kuivas gaasis kõrgel temperatuuril või mitteelektrolüüdi lahuses. Toimub metalli otsene reag ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe +2O2 = Fe2O3 või 2Fe+ 3Cl2 = 2FeCl2 elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolus. Aktiivsem metall oksüdeerub. Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerimine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud O2, happelises H+ Sula elektrolüüt. NaCl Na+Cl Katood: Na-1e Na Anood: Cl-1e Cl=>2Cl+2e->Cl2 Elektrolüüt lahuses. Katood: Kui on tegemist väheaktiivse metalliga, siis need redutseeruvad ja tekib vastav metal. Kui on tegemist aktiivse metalliga, siis nemad ei redutseeru, vaid redutseerub vesi. 2H2O+2e2OH+H2 Anood: Lihtanioonide puhul toimub nende oksüdeerumine ja tekib vastav mittemetall. Hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru vaid oksüdeerub vesi.
grafiidi kristallid. Tekkinud glavaanielemendis on aktiivsem metall anooniks ja vähem aktiivsem katoodiks. Metallide aktiivsust hinnatakse pingerea alusel. Lisandeid sisaldava metalli puhul on põhimetall tavaliselt anooniks raud ja katoodiks raudkarbiid või grafiit. Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale moodustub õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO2, H2S,SO2, NO2 jt. Gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid. Nende hapete lahused on glavaanielemendis elektrolüütideks. Elektrolüüdid on ka looduslikud ja tehaste heitveed. Elektrokeemiline korrosioon käsitleb korrosiooniprotsessi, kui anoodi "lahustumisprotsessi", s.t. aktiivsema metalli või põhimetalli aatomid loovutavad elektrone ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. Katoodil toimub olenevalt
Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0-ne-=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn 0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e-=H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O 2+2H2O+4e-=4OH- Korrosioonitõrje: 4. korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) 5
vähemaktiivne katoodiks, mis tähendab et aktiivsem metall oksudeerub ja vähemaktiivsem redutseerib. · Metallide struktuuris sisaldub alati lisanded. Lisandite ja puhta metalli osakesed moodustavad niiskuse juuresolekul galvaanipaare, mis kutsuvad esile elektrokeemilise korrosiooni. · Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale tekib õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO2, H2S, SO2, NO2 jt. gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid.Nende hapete lahused ongi galvaanielemendis elektrolüüdiks. Elektrolüüdiks võivad olla ka looduslik vesi, milles on lahustunud mineraalsooli; olmeveed jne. Järgnev pilt iseloomustab hästi elektrokeemilist korrosiooni. Vaskplaadist on läbilöödud raudneet. Raua ja vase vahel on otsene kontakt. Nende pinnale kondenseerub õhuniiskus ning
Raudpleki ja vaskneedi puhul on kahe metalli, Fe ja Cu vahel otsene kontakt. Kui tinatatud(Sn) pleki(Fe) pind on kraapimise või kriimustamise tõttu rikutud, moodustub seal hõlpsasti galvaanipaar Fe-Sn. 3 Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale tekib õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO 2, H2S, SO2, NO2 jt. gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid. Nende hapete lahused ongi galvaanielemendis elektrolüüdiks. Elektrolüüdiks võivad olla ka looduslik vesi, milles on lahustunud mineraalsooli; olmeveed jne. Tekkinud galvaanielemendis on aktiivsem metall anoodiks ja vähemaktiivne katoodiks. Galvaanipaare elektrokeemilise korrosiooni korral iseloomustab tabel 1. Tabel 1
grafiidi kristallid. Tekkinud glavaanielemendis on aktiivsem metall anooniks ja vähem aktiivsem katoodiks. Metallide aktiivsust hinnatakse pingerea alusel. Lisandeid sisaldava metalli puhul on põhimetall tavaliselt anooniks raud ja katoodiks raudkarbiid või grafiit. Elektrolüüt tekib metalli pinnale õhust. Kõikide metallide pinnale moodustub õhuniiskuse arvel üliõhuke, praktiliselt nähtamatu veekile. Selles veekiles lahustuvad õhust CO2, H2S,SO2, NO2 jt. Gaasid, mis reageerimisel veega moodustavad vastavaid happeid. Nende hapete lahused on glavaanielemendis elektrolüütideks. Elektrolüüdid on ka looduslikud ja tehaste heitveed. Elektrokeemiline korrosioon käsitleb korrosiooniprotsessi, kui anoodi "lahustumisprotsessi", s.t. aktiivsema metalli või põhimetalli aatomid loovutavad elektrone ja muutuvad positiivselt laetud ioonideks. Katoodil toimub olenevalt
Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0ne=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H + . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn02e=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e=H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e=4OH Korrosioonitõrje: korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras)
lahuses. Toimub metalli otsene reageerimine ümbritsevas keskkonnas oleva ainega. 3Fe + 2O2=Fe3O4 või 2Fe+3Cl2=2FeCl3 Elektrokeemiline korrosioon toimub elektrolüüdi lahuses ( niiske pinnas, niiske õhk, sooli sisaldavad veekogud) ja kahe erineva kontaktse metalli olemasolul (ka see tingimus enamasti täidetud). Aktiivsem metall oksüdeerub (loovutab elektrone): Me0-ne-=Me+n Vähemaktiivse metalli pinnal toimub redutseerumine. Neutraalses või aluselises keskkonnas redutseerub veekiles lahustunud hapnik, happelises keskkonnas H+ . Vigastatud tsingitud raudpleki korrosioonil on aktiivsemaks metalliks Zn, järelikult oksüdeerub Zn: Zn0-2e-=Zn+2 . Raua kui vähemaktiivsema metalli pinnal toimub: happelises keskkonnas H+ redutseerumine: 2H++2e-=H2 , neutraalses või aluselises keskkonnas vees lahustunud hapniku redutseerumine: O2+2H2O+4e- =4OH- Korrosioonitõrje: 4. korrosioonikindlamate sulamite kasutamine (roostevaba teras) 5
annaabi.ee 
