Esimene lennuk kihutas madalalt üle laeva ja viskas kaks pommi. Ahtrikahur jäi vait. Jegorõtšev vaatas üle õla ja nägi laevatekil lamavat punalaevastiklast, kelle paremast meelekohast nirises verd. Pikalt mõtlemata hüppas ta kahuri juurde, laadis selle ja haaras käepideme, kuid ei jõudnud veel tulistadagi, kui parda kõrval kerkisid kaks pommiplahvatusest tekkinud vahutavat veesammast. Jegorõtšev tõsteti õhku ja paiskas veekeerisesse... Ta toibus suhu sattunud kibesoolase merevee maitset. Aegsasti pealepandud päästevöö hoidis teda veepinnal. Lennukeid tagasi tõrjuv traallaev manööverdas saare lähedal. Liivasele rannale lähenesid dessantpaadid. ,,Tähendab, meie omad hakkavad ikkagi maale minema,'' mõtles Jegorõtšev kergendatult ja hakkas ranna poole ujuma. Ta jälgis üksisilmi seersant Hodaki eesmist paati. See oli juba peaaegu rannaliiva jooksmas, kui kaldalt avas tule raskekuulipilduja
Tõ1kinud Marju Lepajõe TEINE MEDITATSIOON Inimvaimu loomusest: et ta on tuntum1 kui keha Sattusin eilse meditatsiooni peale2 sedavõrd suurtesse kahtlustesse, et ma ei suuda neid enam unustada, ometi ei näe ka, kuidas neile lahendust leida; otsekui oleksin ootamatult langenud sügavasse veekeerisesse ja nii segaduses, et ei suuda jalga põhja panna ega mitte ka pinnale välja ujuda. Üritan siiski ja püüan uuesti minna sama teed mis eilegi seega jättes kõrvale kõik, mis vähimalgi määral kahelda laseb, täpsele nii, nagu oleksin teada saanud, [1642] et see on üldse vale; ja lähen edasi, seni kui jõuan mingi kindla teadmiseni, või siis kindla teadmise asemel vähemalt selleni, et mingit kindlat teadmist ei ole. Archimedes ei otsinud midagi muud kui üksnes punkti, mis
annaabi.ee 
