Rähkmuldade viljakust mõjutab suur huumuse- ja lämmastikusisaldus. Mulla keemiliste omaduste järgi võib rähkmuldi pidada suure toitainesisaldusega muldadeks. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud rähkmuldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Rähksed mullad sobivad kõige paremini tugeva ja sügavale ulatuva juurestikuga muldadele ning ökonoomsetele veekasutajatele. Hästi sobivad näiteks oder, rukkis, kaer, talinisu, lutsern, mesikas. Rähkmullad sobivad hästi heintaimede kasvatamsieks. Rähkmulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslik rohumaatüüp on kuiv loorohumaa. Leostunud gleimuld Go Leostunud gleimullad on alaliselt liigniisked ja mulla pealmiseks horisondiks on toorhuumuslik (AT) horisont. Profiili keskosas on pruun sisseuhtehorisont ja alumises osas on tugevasti gleistunud lähtekivim või gleihorisont
takistab harimist rähk oma teravaservalisuse tõttu. Raskesti on haritavad väga õhukesed koreserikkad rähk-, veeris- ja klibumullad, mis oleks õigem jätta looduslikku olekusse. Rähkmuldade põuakartlikkuse tõttu tuleb mullaharimine ja külv teha esimesel võimalusel, et maksimaalselt ära kasutada kevadist mullaniiskust. Rähksed, veeriselised ja klibused mullad sobivad kõige paremini tugeva ja sügavale ulatuva juurestikuga kultuuridele (lutsern, mesikas) ning ökonoomsetele veekasutajatele (oder, rukis). (Mullateadus 2012) 5 Leostunud mullad (Ko) on head põllumullad ja sobivad intensiivseks kasutamiseks. Põllumajanduskultuuride saagikust võib piirata vee vähesus teatud kuudel või aastatel ja puuduliku väetamise korral ka väike toitainesisaldus. Leostunud mullad on ühtviisi sobivad kõikide kultuuride kasvatamiseks. Nende saagikus sõltub põhiliselt väetamisest ja
annaabi.ee 
