Esimene süsteem, mis on inimese poolt ehitatud ca 600a e.m.a Roomas. Sellega juhiti ära nii vesi kui ka muu sodi, mis linnas tekkis. 14.saj said lossidest alguse kanalisatsioon. 1596 esimene vesiklosett. 18 ja 19.saj hakati seostama inimese poolt tekitatud reovedelikke ja tervisehädasid. 1880 keelas Inglise parlament reovee heitmise tänavatele. 19.saj kaasaegsed kanalisatsioonisüsteemid hamburgis, Londonis, Pariisis. 20.saj algul hakati mõtlema veekaitsele. 1916 esimesed täismõõtmetes aktiivmudapuhastid. 1966 esimene biotiik Vana-Kuustes, 1967 esimene aktiivmudapuhasti ringkanal Nõos. Veereostuse allikad Linnastumine palju inimesi koos ning loodusel suur koormus Põllumajandus saagikuse suurendamise eesmärgil mürgid, väetised jms Tööstus jäägid Sünteetilised pesuained Prügilad Tung loodusesse Transport Veereostusallikad jagunevad punktreostusallikad (reostuse asukoha saab selgelt määrata
uus konflikt Liivi ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel maavalduste pärast. Ordu vallutas paavsti legaadi palvel tagasi kihelkonna ja Koluvere linnuse. Sisetülide käigus hävitati linnus täielikult. Tänaseni säilinud Koluvere linnuse osade ehitust alustati 13. sajandi lõpus. Peahoone pärineb piiskop Winrich von Kniprode valitsusajast 1383–1419. Esialgu oli Koluvere ilmselt nelinurkne tornlinnus, külgede pikkusega 9,2 ja 9,8 meetrit, ning tugines peamiselt veekaitsele; linnus on ümbritsetud 2 vallikraaviga. Põhikorruse mõigasroietega võlvlagi lubab oletada torni olemasolu juba 13. sajandi lõpust. 14. sajandi algul alustati torni juurde konvendihoone tüüpi ehk klassikalise nelinurkse ringmüüriga linnuse ehitust, mille kagutiivas asusid refektoorium ja kabel, põhjatiivas eluruumid. Edelatiib ei ole säilinud. Konvendihoone siseõue ümbritses ristikäik. Nelinurkse hoone küljepikkused olid 42 ja 45 meetrit
annaabi.ee 
