Eriti just Kirde-Sloveenias on põua esinemine kõige tõenäolisem. Kahju, mille põud põllumajandusele tekitas oli üsnagi märgatav. Kõige tõsisem põuaperiood oli 2003. aasta suvel. Joon. 3 2003. aasta põud tekitas suurt kahju Üleujutused esinevad Sloveenias, rohkete sademete tulemusena üsna tihti. Äkilised üleujutused tekivad tihti äikese tulemusena, kui sajab kõvasti vihma. Isegi väiksemad ojad võivad mäestikes muutuda mässavateks veejugadeks. Joon. 4 Isegi väikesed ojakesed võivad mäestikes muutuda tugevateks veejugadeks
Sloveenia pinnamood on valdavalt mägine või künklik. Maa põhjaossa ulatuvad Ida- Alpide kagupoolsed ahelikud Julia Alpid ning Drava ja Sava vahelise veelahkme moodustavad Karawangid ja Savinja Alpid. Sloveenia kõrgem tipp on Triglav (2864 m, Julia alpides) (vt. Joon 1). Lõuna pool lähenevad Alpid üle valdavalt 300 500 m kõrguseks Karsti platooks ja Dinaari mäestikuks.Maa idapoolmiku hõlmavad Alpide ja Dinaaride eelmäestikud ning kõrgustikest liigestatud Pannoonia tasandik. Sloveenia alast, kus aluspõhja moodustavad lubja- ja dolokivid, konglomeraat ja bretsa, on karstunud. Turismialased vaatamisväärsused on kuulsad Postonja karstikoopad(kogupikkus 25,6 km ), kus on stalaktiidid ja stalagmiidid. Kuna maa on mägine, armastavad sloveenid suusatada ja matkata.Tugeva karstimise tõttu on järvi vähe. Enamik neist asub Julia Alpides, neist suurimad on Boshinjko (3,3 km) ja Bledi järv (1,4 km). Maalilise Bledi järve keskel on väike Otoki s...
annaabi.ee 
