1. akvetukt on teada 312 ekr. Appius Claudius Caesus- kuulsamaid tsensoreid. Omistatakse lause- igaüks on oma õnne sepp. Olevat läbi viinud ortograafia reformi, toonud sisse g tähe. Lääne- kreeka alfabeet jõudis rooma etruskide vahendusel, nad ei eristanud helilisi ja helituid häälikuid. Lasi ehitada Via Appia. Tema tsensoriks olemise ajal ehitati 1. akvedukt, eeskuju võetud lõuna- itaalia kreeka linnadest. Akvedukti põhimõte- tuleb tagada veejooksu kalle kilomeetrite kaupa. Allikas, kust vett hakati rooma juhtima, oli 11 km kaugusel. Ei saanud minna otse, oli 16 km pikk. Sellest 88m maa peal, ülejäänud maa all, veetoru. Kalle oli väike, sp surve väike. Vesi jooksis kogumisbasseinidesse. Vabariigi ajal ehitati veel 3 akvedukti. Leiti moodus, kuidas veesurvet suurendada ja kuidas küngastelt juhtida. Keisririigi ajal rajati veel juurde. Mingil etapil u 2 miljonit elanikku roomas. Pärinevad maapealsed
Kivitrepikoja laenurgas olevat hallituskahjustust on aasta tagasi tõrjutud ja aktiivset kasvu hiljem ei olnud (paremal). Joonis 9.8 Allajahtunud plekile kondenseerunud õhuniiskus koguneb tilkadeks ning pööningul “sajab” vihma, mis märgab vahelage ja tekitab seal seenkahjustust (vasakul). Asjatundmatult remonditud duširuumi põrand teisel korrusel on põhjustanud ulatusliku veejooksu vahelae sisse ning tekitanud soodsad tingimused majavammi arenguks. Majavamm ei oleks selles kohas kasvama hakanud, kui keldris poleks juba eelnevalt olnud ulatuslikku majavammi kahjustust koos eoste laialikandumisega (paremal). 170 Joonis 9.9 Selle keldri saneerimine läheb majaomanikule väga kalliks maksma.