( Valguskaabel, http://et.wikipedia.org/wiki/Valguskaabel) 5 VALGUSKAABLI AJALUGU Valguskaablite tööpõhimõte avastati 19-ndal sajandil. Mees nimega John Tyndall tegi 1870-ndal aastal katse, kus ta kasutas kahte anumat. Nimelt lasi ta veel voolata ühest anumast teise. Kuna katse tehti päikeselise ilmaga, siis oli näha, et veejuga täitus valgusega. Valgus levis veejoas siksakiliselt ning valguse levimise suund ühtis vee voolu suunaga. Mees nimega William Wheeling patendeeris 1880-ndal aatsal valguse edastamise meetodi, mida kutsutakse ,,valguse torustamiseks" ( inglise keeles ,,piping light " ). Wheeling uskus, et kasutades peeglitega torusid, suudab ta saata valgust ühest toast teise samamoodi, nagu me tänapäeval saadame vett torustikuga üle maja laiali. Kõigest hoolimata, polnud see idee jätkusuutlik
Üritan veel välja uurida fiiberoptilise kaabli head ja vead. 3 Valguskaabli ajalugu Valguskaablite tööpõhimõte avastati 19-ndal sajandil. Mees nimega John Tyndall tegi 1870-ndal aastal katse, kus ta kasutas kahte anumat. Nimelt lasi ta veel voolata ühest anumast teise. Kuna katse tehti päikeselise ilmaga, siis oli näha, et veejuga täitus valgusega. Valgus levis veejoas siksakiliselt ning valguse levimise suund ühtis vee voolu suunaga ( Pilt 1 ). Pilt 1. John Tyndalli eksperiment Mees nimega William Wheeling patendeeris 1880-ndal aatsal valguse edastamise meetodi, mida kutsutakse ,,valguse torustamiseks" ( inglise keeles ,,piping light " ). Wheeling uskus, et kasutades peeglitega torusid, suudab ta saata valgust ühest toast teise samamoodi, nagu me tänapäeval saadame vett torustikuga üle maja laiali.
mineraali. Põlevkivis võivad kontsentreeruda mõningad haruldased ja hajusad elemendid (nt. U, Mo, V, Re, Ge ja Be). Põlevkivi tootmisel rakendub peal- ja allmaakaevandamist (*karjäär, *kamberkaevandamine). Enne tarbimist põlevkivi vajaduse korral rikastatakse: kaevandatud põlevkivi ja aheraine segust (mäemassist) kõrvaldatakse aheraine. Seda tehakse käsitsi (laavades kaevandamise korral ) või rikastusvabrikus (kamberkaevandamise korral). Vabrikus rikastatakse põlevkivi pulseerivas veejoas või jahvatatud magnetiidi suspensioonis, kus aheraine vajub põhja ja põlevkivi kerkib pinnale. Rikastamisel saadakse mäemassist kontsentraat. 1991 aastal kaevandati Eestis 19,0 mln tonni põlevkivi. Peenemat fraktsiooni kasutatakse kohaliku kütusena, tükk-kivi termilisteks töötlemisteks. Tähtsaim termiline menetlus on utmine ehk 2
aset täiskarastus, üle faasipiiri AC1, kuid alla AC3 kuumutatud vahekihis aga poolkarastus. Südamik tavaliselt ei kuumene või kuumeneb alla AC1 piiri misstõttu karastamist ei toimu. Kuigi enamikud pindkarastusviisid kuumutavad pinnakihi üle faasipiiri AC3, ei põhjusta see veel tingimata ülekuumenemist või austeniiditera kasvu. Leekkarastus Leekkarastamisel kuumutatakse detaili pinda atsetüül-hapniku leegis ja jahutatakse kiirelt tavaliselt veejoas. Detaili pinnakiht kuumeneb kiirest karastustemperatuurini, ülejäänud osa aga ei jõua selle ajaga kuumeneda. Karastatud kihi paksus võib otstarbest olenevalt olla 2- 5mm. Et saadav pinna kõvadus oleks piisavalt suur, peab pindkarastatavate teraste c sisaldus olema küllaltki kõrge, sobivam 0.4-0.5%. leekkarastus tagab pinnakõvaduse 56-58 HRC. Tõuseb detaili vastupanu väsimusele, kuna martensiitmuutusest tingitud mahu muutus tingib surve pingete tekkimist pinnakihis
annaabi.ee 
