vettepaiskamisel muutub see sogaseks, võimaldades saaki püüda või põgeneda. Nad on lahksugulised, isasloom viib kombitsate abil seemnerakud emase mantliõõnde, kus toimub viljastamine. Munad asetatakse merepõhjale ning valvatakse kuni järglaste koorumiseni. Liikumine - mantlihõlma abil imetakse vesi mantliõõnde, mis seejärel suletakse. Mantlilihaste abil surutakse vesi läbi lehtriava välja. Peajalgne liigub tagakeha ees tänu väljapaiskunud veejoale (liiguvad raketi põhimõttel). Peajalgsed toituvad kaladest, vähilaadsetest, karpidest, loomakorjustest, olles ise toiduks kaladele, lindudele ja ka imetajatele. Lülijalgsed Lülijalgsed on selgrootud loomad, kelle keha on lüliline, neil on lülilised keha jätked ja kitiinainest välisskelett. Lülijalgsed jagunevad: 1) Koorikloomad; 2) Ämblikulaadsed; 3) Putukad Koorikloomad Vähid - Jõevähk elab puhtaveelistes jõgedes ja järvedes, keha on kaetud rohekaspruuni
Vihma tekitatakse vihmutitega. Veejoa pihustamise mooduse järgi võib vihmutid jaotada kolme rühma: 1. Deflektor 2. Tsentrifugaal 3. Jugavihmutid Deflektor vihmutites kallutatakse düüsist väljuv veejuga kõrvale ja lõhutakse piiskadeks düüsi ette asetatud deflektoriga. Pihustamiseks vajalik veesurve on suhteliselt väikene( 1..2 atm), nii et vihmapiisad ei lenda vihmutist kuigi kaugele ( 3..7 m). Tsentrifugaalvihmutis pannakse vesi liikuma nii, et düüsist väljuvale veejoale mõjub tsentrifugaal- jõud, mis lõhub joa piiskadeks ja paiskab need vihmutist eemale. Tsentrifugaalvihmutis võib vee pihustamiseks vajalik surve olla veel väikesem, kui deflektorvihmutis ( 0,5...1,5). Kastmisraadius on väikene ( 2..6m). Jugavihmutid jaotatakse kesk- ja kaugjaolisteks. Kaugjuga vihmutite kastmisraadius on üle 30 m, töösurve on üle 5 atm ning vooluhul on üle 15 l /s. Jugavihmutit peab koguaeg pöörama, et kastetav ala oleks ringi kujuline
2. Liiguta lusikat/kammi aeglaselt riisiterade suunas. Need tõusevad lendu ja kinnituvad lusika/kammi külge. Riisiterad jäävad hetkeks lusika/kammi külge pidama. Kui lusika/kammi elektrilaeng vaibub, langevad riisiterad maha. 3. katse Võta plastmasslusikas või kamm ja mine veekraani juurde. Lase vesi peene joana nirisema. Lae lusikat/kammi vastu villast kampsunit hõõrudes. Nüüd aja veejuga kaardu. Selleks vii lusikas/kamm aeglaselt veejoale lähemale. Veejuga tõmbub eseme poole nii, et läheb kaardu. Kui ese puutub veejoaga kokku, kaotab see oma laengu ja veejuga voolab taas otse alla. (Jäger, J. Sundsten, B. 2003, lk12 13) TEE LIIVAST VETT Toodame liivakastis vett. Liivakast ei tohi olla varjus. Vaja on kilekatet ja purki, kuhu vesi koguda. Tegevus. 1. Kõigepealt kaeva liiva sisse sügav ja lai auk. Näiteks üks meeter sügav ja üks meeter lai. Auk peab olema järskude servadega. 2
annaabi.ee 
