1. NISUJAHU KÜPSETUSOMADUSED Küpsetusomadused määratakse kindlaks järgmiste teguritega: jahu võimet moodustada kindlate füüsikaliste omadustega taigen jahu võimega tekitada suhkrut jahu võimega tekitada ja säilitada süsihappegaasi ehk CO2 Nisujahu võimet moodustada kindlate füüsikaliste omadustega kleepainet nimetatakse jahu jõuks. Tugev jahu sisaldab palju valku, on suure veeimamise võimega ja moodustab elastse taigna, mis allub hästi mehaanilisele töötlemisele. Taignas, mis on valmistatud tugevast jahust, toimub proteolüüs (valkude lagunemine) aeglaselt. Selline sai on suure mahu ja hea poorsusega. Nõrgast jahust valmistatud taigen muutub käärimisprotsessis ja tükeldamisel kergesti vedelaks. Sai on tavaliselt laialivalgunud, väikese mahu ja väikese saagisega. Nisujahu
Paprika 25 30 7-9 Vesi on seemnete idanemiseks hädavajalik. Kõigi seemnete idanemine algab veeimamisega, kusjuures erinevates idanemise etappides imab seeme vett erinevalt. Idanemise esimese etapis toimub kiire veega küllastumine. Teises etapis vajab seeme vett oluliselt vähem ja kolmandas, kui algab idujuure moodustumine, veeimamine taas kiireneb. Eri liikide seemned on erineva veesisaldusega, mis sõltub nende geograafilisest päritolust. Veeimamise kiirus, ka idanemiskiirus, sõltub veel seemne 9 suurusest. Mida väiksem seeme, seda kiiremini ta vett imab ja on võimeline idanema. Samuti on väikese seemne eeliseks, et ta satub suure tõenäosusega pinnase mikropiludesse, kus on kergem vett kätte saada. Olulist rolli mängib see, kui kergesti on vesi pinnasest kättesaadav ehk kui liikuv ta on. Vee liikuvust takistab selles lahustunud ainete hulk
annaabi.ee 
