soojushulga ja maksimaalselt veest saadava soojushulga kui jahutada vett 0 0C-ni. Kogu jää sulatamiseks vajaminev soojushulk Q j = ( 3,34 105 2,7 10-2 ) J = 9020 J , veest saadav maksimaalne soojushulk Qv = ( 4200 8,7 10 -2 (22 - 0) ) J = 8040 J. Nende soojushulkade võrdlemisel saame järeldada, et kalorimeetris olev vesi ei ole suuteline kogu jääd ära sulatama, sulab ainult osa jääst, kusjuures vesi jahtub 0 0C-ni. Lõpptemperatuuriks jääb 0 0C, kusjuures esialgsele veehulgale lisandub jää sulamisel tekkinud vesi. Järgnevalt arvutame palju jääd vee maksimaalse soojushulga arvel üles sulab. Võrdusest Qv = m j saame Qv 8040 m j = =( ) kg = 0,024 kg = 24 g . 3,34 10 5 Lõppolekus on seega jääd m j = m j - m j = ( 27 - 24 ) g = 3 g ja vett mv = m + m j = ( 87 + 24 ) g = 111 g . Vastus: kalorimeetri sisu lõppolek on järgmine kalorimeetris on 111 g vett ja 3 g jääd, lõpptemperatuur on 0 0 C
ekvaatori lähedal, kus valget aega ööpäevas on kogu aasta vältel 12 tundi. * Milliseid valgusega seotud kohastumusi on kujunenud loomadel? Kõik organismid vajavad normaalseks elutegevuseks vett Vesi on sama oluline kui valgus ja sobiv temperatuur. Kõigis organismides toimuvad protsessid, milleks on vaja vett, nt taimed vajavad vett fotosünteesiks ja toitainete kättesaamiseks mullast. Maismaal elavad organismid on kohastunud elama vastavalt veehulgale, mis neil kasutada on. Suurem osa taimedele vajalikust veest asub mullas ja paljudes maakera piirkondades on seda piisavalt. Kõrbetes on vesi sügaval ja ka sajab vähe. Seal kasvavatel taimedel on vee hankimiseks väga pikad juured. Vee aurumise vähendamiseks on nende taimede lehed enamasti väikesed või puuduvad hoopis ning fotosüntees toimub rohelistes vartes. Loomad elavad paikades, kus vesi on neile alati kättesaadav. Vee kadumise korral otsivad nad uue elupaiga, kus vett on piisavalt
annaabi.ee 
