väli; sellisesse välja sattunud osakestele mõjub jõud ja nad hakkavad liikuma. Vedeliku liikumist nim. voolamiseks. Reaalse vedeliku korral on osakeste kiirused torus erinevad, seetõttu tuleb mõõta voolu kiirust torust välja voolava veehulga kaudu. Ideaalse vedeliku korral on kiirused võrdsed ning kirjeldused ekvivalentsed. Nii saame toru aja jooksul mistahes ristlõiget läbivaks veehulgaks ; kiiruseks ajaühikus toru ristlõiget läbinud vedeliku hulga järgi on seega suhe . Pidevuse teoreem: Vedeliku voolamisel muutuva ristlõikega torus on voolamise kiirus pöördvõrdeline toru ristlõike pindalaga. Bernoulli võrrand: See on energia jäävuse seadus. Vaatame kaldu asetsevat muutuva ristlõikega toru. Valime kaks ristlõiget: ühe kõrgusel h1 ja pindalaga S1, teise kõrgusel h2
Voolamiskiirust saame määrata kahel viisil: · märgistades mõne vedelikuosakese ning mõõtes selle kiirust nagu tahkete kehade korral; · mõõtes torust välja voolava vedeliku hulka. Reaalse vedeliku korral on osakeste kiirused torus erinevad ning seetõttu kõlbab voolukiiruseks vaid teine variant. Ideaalse vedeliku korral on kiirused võrdsed ning kirjeldused ekvivalentsed. Nii saame toru aja jooksul mistahes ristlõiget läbivaks veehulgaks ; kiiruseks ajaühikus toru ristlõiget läbinud vedeliku hulga järgi on seega suhe 39 Hüdrodünaamika põhivõrranditeks on pidevuse teoreem ja Bernoulli võrrand. Mõlemad kujutavad endast mehaanika jäävusseaduste formuleeringuid hüdrodünaamika jaoks. Lihtsuse mõttes alustame ühemõõtmelisest voolamisest - voolamisest torus. PINDPINEVUS