Õhukese pinnakatte või selle puudumise tõttu on Saaremaakonnas põhjavesi looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata. Põhjavee kvaliteet on mõjutatud seega otseselt maapinnalt infiltreeruva vee kvaliteedist. Õnneks on magedavee ja soolasevee tase tasakaalus. Hiiumaal on ohuks põhjavee reostus või selle otsa lõppemine. Kuigi praegune tarbimisvajadus ei ohusta neid varusid tervikuna, on olukord kriitiline suuremate asulate ümbruses. Ohustatud on põhjavee kvaliteet, kuna veehorisondid on sageli nõrgalt kaitstud, reovesi jõuab hõlpsasti põhjavette. Üheks omapäraseks veemaardlaks on Kärdla meteoriidikraater, mille põhjast pumbatakse mineraalvett. ( 2 )( 3 ) 6.2. Saaremaa ja Hiiumaa veekogude kasutamine ja nende kaitse. Saare- ja Hiiumaakonna veekogude, rannikumere ja põhjavee hea seisundi tagamiseks on koostatud ja keskkonnaministri poolt 27. dets. 2006.a. kinnitatud Läänesaarte alamvesikonna
Kruusavarusid leidub Harku ja Rannamõisa maardlates. Metsad hõlmavad valla pindalast üle kolmandiku (Harjumaal 53% ja kogu Eestis tervikuna 49%). Valla maad on üldiselt väheviljakad, seetõttu on põllumajanduslike maade osatähtsus maakasutuses vähetähtis. Lavamaa klindilähedastel aladel on valdavalt õhukesed paepealsed mullad, kõrgemal viljakamad rähkmullad. Harku valla põhjaveevarud on piiratud. Põhilised põhjaveeressursid on ordoviitsium-kambriumi ja kambrium- vendi veehorisondid (sügav põhjavesi). Üksikobjektidel kasutatakse ka kvaternaari setete horisonti (pinnalähedast põhjavett). Lubjakivi Graniit 1.3 Tähtsamad pinnavormid, pinnamoe kujunemine Harku vald on tuntud unikaalsete ja kaunite loodusmaastike poolest. Rannikualadel avaldub suurejooneline Põhja-Eesti klint, kohati on mereäärne kõrge paekallas kahe- või mitmeastmeline. Üldtuntud on Türisalu, Suurupi ja Rannamõisa pangad.
annaabi.ee 
