ja uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann – „Kalevipoja”-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R. Kreutzwald – „Kalevipoja” koostamine eesti rahvamuistenditest, muinasjuttude kogum „Eesti rahva ennemuistsed jutud” (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus – nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu „Ehstnische Volkslieder” kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann – käsitleb eesti rahvaluule keelt („Grammatik der Ehstnischen Sprache” G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen – eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt – emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike
uurimuste ning publikatsioonide avaldamisega. F. R. Faehlmann ,,Kalevipoja"-teemalised tööd, tegeles rahvaluule uurimisega ÕES. F. R. Kreutzwald ,,Kalevipoja" koostamine eesti rahvamuistenditest, muinasjuttude kogum ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" (mis ainestikult küll eesti, aga stiililt rahvusvahelised motiivid), kogu vanasõnu ja rahvalaule. A. H. Neus nt arvustas ja uuris eesti regivärsse, kogus rahvalaule, uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu ,,Ehstnische Volkslieder" kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann käsitleb eesti rahvaluule keelt (,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja
Damanhuri lapsed osalevad alati kogukonna suurematel rituaalidel pööripäevadel ning ka looduse elementidele pühendatud templites. Kogukonnas on ka mütoloogia, mis kõneleb paikkonna järvedest ja jõgedest, millest loetakse ka lastele muinasjutte. Samuti on välja mõeldud müütiline tegelane Gnomo Propo, kes elab metsas ja kellega lapsed käivad aeg- ajalt kohtumas, kirjutavad talle kirju. Kui õpitakse erinevaid elemente, siis kaasnevad alati sellega ka vastavateemalised muinasjutud nt veehaldjatest või veeloomadest. Tamera üks eesmärke on leida vastus küsimusele, kuidas peatada sõjad maailmas. Seetõttu kajastub uurimisküsimus rahu loomisest ja selle hoidmisest ka Tamera lasteaias, kuna täiskasvanud teevad rahu teemaga nii isiklikus kui globaalses plaanis pidevalt tööd. Laste hariduses väljendub see läbi pideva temaatilise arutelu iganädalastel foorumitel. Pühapäeviti ja erinevatel tähtpäevadel tuleb kogu kogukond kokku suurde saali, kus alati ühiselt lauldakse
annaabi.ee 
