lahusesse vähem alles jäänud, ilmselt jäi osa ioone filterpaberi külge kinni. 4. Vee pehmendamine ja Ca2+ ja Mg2+ ioonide sisalduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi klaasi. Pipeteerisin klaasist 100 ml filtreeritud vett koonilisse kolbi. Määramaks pehmendatud vee jääküldkaredust (JÜK), lisasin ~5 ml puhverlahust ja natuke indikaatorit ET-00. Lahus värvus kohe siniseks (mitte lillaks nagu filtreerimata veeega lahus). Järelikult oli Ca ja Mg ioone filtreeritud vees nii vähe, et meie meetodiga nende täpset kontsentratsiooni kindlaks teha ei saa). Na-kationiitfilter on piisavalt tõhus vahend vee pehmendamiseks. 5. Sulfaatiooni kontsentratsiooni määramine Määramine põhineb reaktsioonil: Ba(2+) + SO4(2-) = BaSO4 . Täitsin katseklaasi ¾ mahus uuritava veega, lisasin 4 tilka BaCl2 lahust, segasin (sulgesin katseklaasi korgiga ja pöörasin 5-6 korda ringi), jätsin seisma 20 minutiks
Veega ei reageeri SiO2 ränihapet saab silikaatide reageerimisel tugeva happega. 2. Divesiniksulfiidhape ja vesinikhalogeniidhapped on vastavate gaasiliste ainete vesilahused, neid saadakse : a) vesiniku reageeriminsel vastava lihtainega H2 + CO2 ---> 2HCl b) Vastavate soolade reageerimisel tugevama happega FeS + H2 SO4 ---> FeSO4 + H2S. Hüdroksiidide saamine: 1. Leelised saadakse: a) metalli reageerimisel veega 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 b) Aluselise oksiidi reageerimisel veeega. Na2O + H2O ---> 2NaOH Lahustumatud hüdroksiidid saadakse vastava metalli lahustuva soola reageerimisel leelisega. CuCl2 + 2NaOH ---> Cu(OH)2 + 2NaCl. Soolade saamine: 1. Hape + metall ---> Sool + H2 2. Hape + Aluseline oksiid ---> Sool + H2O 3. Hape + Hüdroksiid ---> Sool + H2O 4. Hape + Sool ---> Sool + Hape 5. Hüdroksiid + Happelin oksiid ---> Sool + H2O 6. Hüdroksiid + Sool ---> Sool + Hüdroksiidid 7. Sool + Metall ---> Sool + Metall 8