Laste, kes elavad linnas, meelistegevuseks on poodides käiia ja niisama sõpradega ringi kõndida. See nõuab vanematelt palju taskuraha. Tänu sellele kujunebki linnaelanike väärtuseks sõbrad ja vanemad. Maainimestel on selleks rohkem perekond. Kõige rohkem erinevad maakad ja linnainimesed üksteisest iseloomu poolest. Maainimesed on enamjaolt rahulikud ja töökamad. Linnakodanikud seejuures edukamad, haritumad ja julgemad. Maal elades tuleb teha palju füüsilist tööd ja vaba aega veedetaks perekonna seltsis. Linnas elades on aga rohkem aega ja võimalusi sõpradega koos veeta. Vanasti võisid need erinevused olla suured aga tänapäeval on need miinimumid. Anton Hansen Tammsaare ,,Tõde ja Õigus" iseloomustab kõige paremini maaelu. Vargamäe elanikel tuli väga palju füüsilist tööd teha. Väga vähe jäi aega meelelahutuseks ja perega lõbutsemiseks. Tänapäeval on küll leiutatud asju, mis teevad selle lihtsamaks, kuid elu on ikka koormav
Raamat infoühiskonnas – milleks? Maailmas on olemas miljardeid raamatuid, kõiki neid pole elu ajal võimalik lugeda, see on ilmselge. Need, mida loeme, jätavad siiski meisse oma jälje. See jälg võib olla positiivne või negatiivne ja kujuneb igaühes erinevalt välja. Lugemisse suhtumist kujundamaks peab seda ka tegema. Paljud aga ei loe, sest tänapäeva infoühiskonnas on huvitavamaidki aja viitmise võimalusi. Neist populaarseim on Internet. Miks eelistada raamatut teistele info saamise võimalustele? Raamatute lugemist tuleb propageerida, et mitte kaotada usku sajandeid eksisteerinud traditsiooni. Tähistamaks eestikeelse raamatu 475. sünnipäeva, nimetati ajavahemik 23. aprillist 2000 kuni 23. aprillini 2001 Eesti raamatu aastaks. Selle aasta põhieesmärk oli tõsta raamatu väärtust Eesti inimeste silmis, asetada see aukohale. Korraldati oksjoneid, annetusi, konverentse ja soodusmüüke ning tehti ...
annaabi.ee 
