arengusuundi. Nad ei arvestanud asjaolu, et suur osa välisinvesteerijaid tegi lihtsalt ühekordset korrektuuri oma portfellis. Ilmselt alahinnati ka Mehhiko eelmise kapitalipao järellainetuse osatähtsust investeeringute sissevoolu suurendajana (need, kes varem olid põgenenud, tulid olukorra rahunedes tagasi). Ülemaailmsed kapitaliturud muutusid 1994. aastal selgelt riskikartlikumaks. Selles oli suur osa USA Föderaalreservi veebruarikuisel intressitõstmisotsusel, millega kaasnes pikaajaliste võlatähtede hinna järsk langus ja jeeni tugevnemine. Nii pangad kui ka riskifondid kandsid selle tagajärjel suuri kahjusid ning riskianalüüsile hakati esitama senisest rangemaid nõudeid. Mehhiko poliitiline ebastabiilsus tõstis sealset investeeringuriski. Hakkas levima psühholoogiliselt oluline veendumus, et ega see Mehhikosse investeerimine pruugi sugugi nii kindel olla...
Küll aga astus Maanõukogu juhatus, Aadu Birki asmele sai Parts. Näiliselt justkui midagi ei muutunudki - kriis oli lahenenud ilma väga suurte muudatusteta - otsustati panna paika sõjaväljakohtute täpsemad reeglid. Oma kohast jäi ilma toitlusminister Jaan Raamot. Vast ehk kõige olulisem tulemus oli see, et taas pandi paika üleminekujärgu lõppdaatum - Asutav Kogu astub kokku 23. aprillil 1919. Järgnevad kuud toimusidki Asutava Kogu valimiste tähe all. Juba veebruarikuisel Maanõukogu viimasel istungijärgul valiti ametisse valimiste peakomitee, mille esimeheks sai Kaarel Parts, peakomitee alluvuses loodi 9 maakonna komiteed ja kaks linnakomiteed, nende alluvuses veel jaoskonnakomiteed - nimekirjade koostamine. Kõige olulisem see, et valimised pidi olema otsesed (üheastmelised), kõikidele võrdsetel tingimustel toimuvad. Ainsaks piiranguks oli vanus - al 20. eluaastast sai valida. Valimisõigusest olid ilmajäetud ka vaimuhaiged ja