G ( Hap + Hsum ) N= 1,2 ; kW 3600 102 Pumba kasuteguriks valisin = 0,8 9500 (10,04 +15,84) 245860 N = 1,2 = 1,2 = 1,0043 1,0 N = 1 kW 3600 102 0,8 293760 Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatus instituut Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond Veeboileri soojuslik ja hüdrauline projektarvutus Arvutus õppeaines: Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed VL.0341 Koostaja: " " ...... 2012. a. ............Heili Sadam, LP II kursus Juhendaja: " "....... 2012. a. ................................Tauno Mahla Tartu 2012
Eesti Maaülikool VLI Toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia osakond VEEBOILERI SOOJUSLIK JA HÜDRAULILINE PROJEKTARVUTUS Praktiline töö nr 5 Koostas: Gerda Niilo Juhendas: Tauno Mahla Tartu 2010 1. Sissejuhatus Töö eesmärgiks on välja selgitada veeboileri kaod tootmise liinis,peamised ehituslikud näitajad, küttepinna arvutused ja veel välja tuleb selgitada pumba tootmisvõimsus. Need kõik andmed on olulised kui planeerida tootmisliini või ükskõik , kus kasutatakse veeboilerit. Veebolieri töö ülesanne on 25 kraadine vesi, mis pumbatakse boilerisse, üles soojendada 80kraadini. Selleks tehakse vajalikud arvutused, võttes arvesse vee füüsikalised omadused, vee voolukiirus
Eesti Maaülikool VLI Toiduainetööstuse tehnoloogilised protsessid ja üldseadmed Veeboileri soojuslik ja hüdrauliline projektarvutus Projektarvutus Koostaja: Maarja Laur Juhendaja: Tauno Mahla Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1
F, seega miljondik faradit, ja ka nanofaraditesse, mis on sellest veel tuhat korda väiksem 3 ühik, 1nF = 10-9 F. Signaaliahelates on suurused veelgi väiksemad, näiteks pannakse võimendi sisendisse tihti 1 F või isegi 100 nF suurune kondensaaator. On ka mitmefaradisi kondensaatoreid. Neid kasutatakse põhiliselt vähest voolu tarbivate skeemide, näiteks kella mikroskeemide, veeboileri korrosioonikaitse lülituste ja muude seadmete varutoite allikatena. 4 Senjett-keraamikakondensaatorid Dielektriline läbitavus võib ulatuda 10 000. Selline dielektriline läbitavus võimaldab luua väikeste mõõtmetega väga suure mahtuvusega kondensaatoreid. Kuid senjettkeraamikast dielektrikul on suur energiakadu ning mahtuvus sõltub tugevalt ja mittelineaarselt temperatuurist, sagedusest ja pingest
nendest osakestest ja nende liikumisest. 6. Kus ja kuidas kasutatakse elektromagnetlaineid? Meditsiinis, lennujaamades, piirikontroll – röntgenkiirgus; gammakiirgus – meditsiin; ultraviolettkiirgus – luminofoorlampides, tavaline klaas; mikrolained – infoedastusvahendites; infrapunakiirgus - soojussensorites 7. Kuidas kaitsta end igapäevaelus elektromagnetvälja ülemäärase mõju eest? Ära maga kunagi õhukonditsioneeri, külmkapi või veeboileri lähedal (isegi kui see asub teiselpool seina). * Kui pead kasutama elektritekki, siis lülita see kindlasti enne magamajäämist välja. * Vii oma voodi radiaatoritest kaugemale. Metall kipub koondama magnetväljade mõju. * Väldi ka elektrikelli, kell-raadioid ja teekeetjaid voodi ääres. Sageli asetame kõik need asjad voodikapile, aga need tekitavad väga tugevat elektromagnetvälja. Pea on
JUHEND VEEBOILERI SOOJUSLIKUKS JA HÜDRAULILISEKS PROJEKTARVUTUSEKS Veeboileriks on antud juhul 1-sektsiooniline kesttorusoojusvaheti. Arvutamisel tuleb arvestada lähteandmetega, mis on toodud eraldi lehel. Enne arvutuste teostamist tuleb tutvuda kesttorusoojusvaheti ehitusega ja tööpõhimõttega (vt. loengumaterjale). Töö- ja arvutuskäik 1. Sissejuhatus Esitada töö eesmärk ning kirjeldada aparaadi tööd koos tähtsamate parameetritega. 2. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Enne temperatuuride graafiku (joonis 1) koostamist tuleb kindlaks teha mõlema keskkonna alg- ja lõpptemperatuurid. Toote (kuuma vee) puhul on teada nii alg- kui lõpptemperatuur (t1, t2). Auru temperatuur on aga protsessis konstantne (ta). Juhul kui on antud ainult auru rõhk (pa), siis tuleb temperatuur leida aurutabelist. Näide. Oletame, et sekundaarauru rõhk pa = 0,39...
Tikud hoidke väikelapse käeulatusest kaugemal! Kolmandal eluaastal võib lapsele õpetada tiku- või küünlaleegi ärapuhumist ja kui laps tahab, siis ka tikutõmbamist, kuid seda võib ta teha ainult täiskasvanu juuresolekul ! Elumajja või korterisse peavad eriti lastega pered paigaldama suitsudetektorid! 3.4.4 Kuum kraanivesi Kui majas on väikesed lapsed, tuleb hoolitseda, et kraanist ei tuleks kunagi põletavalt kuuma vett. Selleks tuleb veeboileri termostaati vastavalt reguleerida. Kui see on võimatu, siis paigutage kraanile veesegisti, mida on võimalik fikseerida kindlasse asendisse. Vannitoa kraanivee temperatuur ei tohi kunagi olla kuumem kui 40 C, köögivesi - mitte üle 55 C. 3.4.5 Elekter Lapse õrn ja veerikas nahk on väga tundlik elektrivoolule. Seepärast on äärmiselt oluline pöörata tähelepanu elektrilöögi ohtude kõrvaldamisele ruumides, kus viibib laps. Tuleb kontrollida, et
annaabi.ee 
