kirjeldamiseks ning levitamiseks rahvusvaheliste arvutivõrkude kaudu. Järgmiseks sammuks oli HTMLi aluste paikapanek, et tekstis olevate linkide pruukimist lihtsustada. HTML (HyperText Markup Language) on lihtsa ülesehitusega, kuid võimas keel, mida tänapäevani veebilehtede koostamisel kasutatakse. Peale selle loetakse BernersLeed autoriks HTTP protokollile, mida kasutatakse HTMLlehtede vahendamiseks võrgus veebiserveritest surfajate arvutitesse. "Võrgu ühendavad kokku kaablid arvutite vahel, WWW ühendavad kokku hüpertekstis paiknevad lingid. WWW eksisteerib tänu programmidele, mis suhtlevad võrguarvutite vahel. WWWd ei saa olla ilma Internetita. WWW muutis Interneti kasulikuks, sest inimesed on informatsioonist tõepoolest huvitatud (rääkimata teadmistest ja tarkusest!), kuid ei taha seejuures tingimata arvuteid ja kaableid tunda," ütles Berners-Lee ise WWW kohta.
7. Kui lehe alguses /lõpus on üksikud silbid/sõnad siis need lesed ja orvud paragraphi modifier aknas teisel lehel on ,, widow/orphan control" see hoiab ära nende sinna jäämise. 8. ,,keep lines together" hea pealkirjade puhul mis mitu rida. 9. ,,page break before" omadus lõikudel, mis ütleb et kui ta tuleb siis hakkab ta kohe uuel lehel!!! Uus laad - - shading - max 25% värvitooni kuigi parem on veel 12% Loeng 3 : teksti lisamine veebiserveritest : · Crtl ja z - undo · "paste special" sellega veebitekste parem paste'ida. => "unformated text" · (muuda)'ga - tegelemine => paremal üleval "find" ja siis "replace" replace aknas "more" => "match case" (siis suure tähega nt muudab ja väikse tähega jätab samaks) - "replace"'ga saab ka liigseid tühikuid vähendada. paned ülemisse 2 tühikut ja alumisse ühe tühiku.
PHP's tehtud Facebook - http://www.facebook.com Tuntud sotsiaalvõrk (rohkem kui 90.000.000 aktiivseid kasutajaid) Flickr – http://www.flickr.com Online piltide haldur (rohkem kui 4.000.000.000 päringuid päevas) Digg – http://digg.com/ Informatsiooni vahetamise portaal (rohkem kui 26.000.000 külastajaid kuus) Wikipedia – http://www.wikipedia.org/ Veebipõhine entsüklopeedia (rohkem kui 251.000.000 külastajaid kuus) Lisalugemist Veebiserveritest (www) - inglise keeles Apache home page (www) - inglise keeles Apache põhjalik kasutusjuhend (www) - eesti keeles PHP programmeerija piibel (www) - inglise keeles Video Programmeerimiskeeled (3:08) (www) - inglise keeles Serveripoolsed skriptikeeled (6:50) (www) - inglise keeles 1.2 Installeerimine Klient-server arhitektuur, millest oli jutt peatükkis 1.1 nõuab vähemalt 3 elementi: kliendi arvutit, võrguühendust ning veebiserveri ja
annaabi.ee 
