kuuluda kuitahes paljudesse kategooriatesse. Sellist märgendite süsteemi kutsutakse folksonoomiaks (ingl folksonomy). Folksonoomia defineeritakse kui kasutajate poolt loodud taksonoomia, mida kasutatakse näiteks veebilehtede, fotode, linkide ja muu veebisisu kategoriseerimiseks märgendite abil. Märgendite järgi saab enamasti leida nii mingi kindla kasutaja kui ka kõikide kasutajate teatud märgendiga kirjeldatud linke või muid veebimaterjale. Nende märksõnade järgi saab koostada ka pingeridasid ja märgendipilvi (ingl tag cloud), kus enimkasutatud märgendid on suurema fondiga kui ülejäänud. See aitab leida populaarseid teemasid. Tavaliselt on igal märgendil ka oma uudistevoog, mis võimaldab kiiresti teada saada, kui on lisatud uus avalik link selle märgendiga. Ajalugu Sotsiaalsed järjehoidjad said alguse 1996.a aprillis, kui loodi veebileht (enam ei eksisteeri) itList.com
uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja esitamine. 2. Kahe Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi. 3. Veeorganismide määramine lihtsamate määramistabelite põhjal. 4. Vesikatku elutegevuse uurimine. 5. Tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale. 6. Siseveekogude selgroogsetega ja taimedega tutvumine, kasutades veebimaterjale aadressidel http://bio.edu.ee/loomad/ ja http://bio.edu.ee/taimed/ . Õpitulemused Õpilane: väärtustab siseveekogude maastikulist mitmekesisust; märkab inimtegevuse mõju kodukoha siseveekogudele; kirjeldab loodusteadusliku meetodi rakendamist veekogu uurimisel; oskab koraldada loodusteaduslikku uurimust veekogu kohta ja esitada uurimistulemusi; nimetab ning näitab kaardil Eesti suuremaid jõgesid ja järvi;
doktoritöö mahtu teemad. (Tasmuth, EK 15/07) Lisaks on oluline seegi, et sarnase teoloogilise hariduse ja kujunemisega vaimulikud on kandnud põhiraskust EELK kujundamisel ja juhtimisel viimase 28 aasta jooksul. Muu kirjandus ja allikad Täiendava ülevaate loomisel on kasutatud erinevate maade luterlike kirikute ning religiooniuuringutega seotud kodulehti, religioonisotsioloogilisi kogumikke ja teoseid16, entsüklopeediad ning muid veebimaterjale. Ülevaated kirjeldavad üldist olukorda ja uuemaid arenguid. Erinevate luterlikke kirikute tutvustamisel on tänuväärselt palju materjali ja kirjandust välja andnud Saksamaal asuvad ühingud Martin-Luther-Bund ja Gustav-Adolf-Werk, sh palju ka EELK-ga seonduvat. Euroopa religioonimaastiku ülevaate andmisel ja luterlike kirikute tutvustamisel on kasutatud peamiselt just eestikeelseid autoreid ja ülevaateid. Lisaks on allikana kasutatud EELK dokumente, avaldusi, pöördumisi jms, Kiriku
annaabi.ee 
