Modelleerimisperioodil pinnasesse jääva vee hulk muutus 3,49-3,42=0,07cm võrra. Kuna vett väljus pinnasest 0,07cm võrra rohkem, siis pidigi vee ülejääk olema sama palju väiksem. · Pinnase vee läbilaskvuse viga 10% mõjutab mudeli tulemusi minimaalsel määral, seega võib öelda, et see ei ole oluline veebilansile. 3. Drenaazi rikke analüüs Analüüsin, mis juhtub pinnase veetasemega, kui drenaazitorude vahet suurendada 2 korda. Algselt mudelisse sisestatud andmetes on torude vahe 9m. Uueks vahekauguseks võtan 18m. 10 Joonis 10
kuulub nt emajõe valgla koosseisu. Valglaid lahutavat piiri nimetatakse veelahkmeks ehk veelahkmejooneks. Veelahkmejoon on tihti piiriks kahe riigi vahel, kui piir kulgeb piki mäestikke. Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks. Valglast rääkides peetakse tavaliselt silmas maapealset valglat, sest maa-alust valglat on enamasti raske kindlaks teha. 5. Äravoolu mõjutavad tegurid. NB! Mõju äravoolu hüdrograafile ja veebilansile. Äravoolu mõjutavad klimatoloogilised (sademed ning aurumine) ja füüsikalis-geograafilised tegurid (valgla suurus, pinnamood, mullastik ja geoloogiline ehitus, taimkate ning järved ja veehoidlad), inimtegevus ja kliima muutumine. Klimatoloogilised tegurid Sademed Aurumine Füüsikalis-geograafilised tegurid Valgla suurus Valgla pinnamood Mullastik ja geoloogiline ehitus Taimkate Järved ja veehoidlad
I - vesi, mis läheb taimede juurdekasvuks (kudede ehituseks) Koguaurumist Uv + UM + T nimetatakse evapotranspiratsiooniks. Kui mulla veebilanss on positiivne, on muld vaadeldaval ajavahemikul muutunud niiskemaks, kui aga lahkunud vee hulk on suurem kui juurdetulnud vee hulk, on muld muutunud kuivemaks. Kui veebilanss on pikemat aega positiivne, hakkab liigniiskus metsa kasvu pidurdama ja tekib soostumine. Maakoha veebilansist oleneb metsa kasv, kusjuures ka mets ise avaldab veebilansile olulist mõju. 6. CO2 sisaldus atmosfääris ja selle tähtsus puudele. Mets ja tuul. Metsaõhu süsihappegaasisisaldus Metsakasvatuse seisukohalt pakub kõige enam huvi õhu koostises olev süsihappegaas. Õhu süsihappegaasi sisaldusest oleneb suuresti puistute tootlikkus. 1 tonni puidu ja lehtede produtseerimiseks kulub 1,72...1,84 tonni CO2. Selleks, et saada 1 kg CO2-te kasutab puu 21 m3 õhku. Üks hektar laialehist metsa neelab
annaabi.ee 
