puhtam, kui see, mida meie hingame. See on vajalik selleks, et skafandrite paindlikkust tagada. Kunstlikult toodetud hapnikku kasutatakse ka allveelaevades, kus on aga normaalse rõhu ja koostisega õhk, mitte nagu astronautidel. Hapnikku kasutatakse ka metallitööstuses. Suure hapniku rõhu all eraldatakse sulametallist üleliigne väävel ja süsinik. Reaktsioon on eksotermiline ning temperatuur tõuseb seega 1700°C juurde. Osoon ja osoonikiht Osooni leidub veeauruta õhukihis, mis algab maapinnast 18 km kõrguselt ja lõpeb umbes 50 km kõrgusel. Osooni võib leiduda ka kuni 90 km kõrgusel. Seda õhukihti nimetatakse stratosfääriks. 90 % sellest paikneb stratosfääris Õhus on osooni äärmiselt vähe, stratosfääris on teda 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Maad ümbritseva osoonikihi paksus on kõigest 2,5 7 mm. Kõige paksem (7mm) on osoonikiht polaaraladel, kõige õhem (2,5mm) troopikaaladel. Keskmine paksus on 3 mm.
ning gaasisegu on veeauruga küllastatud. BTPS (body temperature and pressure, saturated) tingimustel kehtib kehatemperatuur 37 ºC ja ümbritsev õhurõhk. Veeauruga täielikult küllastatud gaasisegus (alveolaargaasis) on veeauru osarõhk PH2O 37 ºC juures 47 mmHg. STPD (standard temperature and pressure, dry) tingimusi kasutatakse gaasihulkade (CO 2 ja O2 vahetuse) väljendamiseks, tingimusteks on siis 0 ºC, 760 mmHg ja veeauruta gaasisegu (võimaldab erinevaid mõõtmistulemusi võrrelda). Hingamismaht- teatud osa kopsudes olevast gaasisegust, mis uueneb hingamisel. Üks osa hingamismahust täidab hingamisteede selle osa, milles gaasivahetust ei toimu, sinna kuuluvad nina- ja neeluruum, hingetoru ja hingamisteed kuni terminaalbronhioolideni. See on anatoomiline surnud ruum, kus sissehingatud õhk puhastub suurematest tolmuosakestest, soojeneb kehatemperatuurini ja küllastub veeauruga. Kui alveoole ümbritesevates
annaabi.ee 
