Veeaur - kindlal rõhul ja temperatuuril on ühes hulgas (mass, maht) alati teatud hulk veeaurumolekule. Mida kõrgem on õhutemperatuur, seda rohkem suudab õhk veeauru sisaldada. Igal temperatuuril on õhus olevate veemolekulide teatav kontsentratriooniline piir – veeauru küllastussisaldus ja küllastusrõhk. Veeauru hulka õhus võib iseloomustada: veeauru massi suhtega kuiva õhu massi ehk absoluutse niiskusena [kg/kg]; veeauru massi suhtega kuiva õhu mahtu ehk õhu veeaurusisaldusega [kg/m3]; veeauru osarõhuga [Pa]; suhtelise niiskusega[%]. Suhteline niiskus – Õhu veeauru osarõhu suhe veeauru küllastusrõhku. Õhus oleva veeauru koguse ja õhus samadel tingimustel maksimaalselt sisalduda võiva veeauru koguse suhe. [RH, %] Kui veeauru küllastusrõhk või veeauru küllastussisaldus on saavutatud, siis täiendavate veemolekulide õhku lisamisel, kondenseerub osa veemolekule välja. Kui õhu temperatuur
tuulutatav põrandaalune ruum välisõhust soojem. Tuulutusavade kaudu põranda alla saabuv välisõhk soojeneb seal ja välisõhuga sama veeaurusisalduse korral suhteline niiskus langeb. Niimoodi kuivatab talvel tuulutus põrandaalust ruumi. Õhuvahetus ei või siiski olla liiga suur, põhjustamaks põrandaaluse ruumi jahtumist ja suhtelise niiskuse tõusu. Kevadel-suvel on põrandaalune ruum jahe ja veeauru küllastussisaldus madal. Tuulutusõhuga tuuakse põrandaalusesse ruumi suurema veeaurusisaldusega õhku, mis võib kondenseeruda põrandaaluse ruumi pindadele. Halvimal juhul võib põrandaaluse ruumi valguda kevadeti lumesulamisvett või pinnasest veeauru aurumine võib olla intensiivsem kõrge pinnasevee taseme tõttu. Põrandaaluse ruumi tuulutus peab olema kiire, et põrandaalune ruum kiirelt üles soojeneks ja kuivaks. Pinnase ja vundamendimüüritise suur termiline massiivsus võivad takistada põrandaaluse ülessoojenemist. Sügisperiood on Eestis soe ja niiske, mis loob hallitus-
annaabi.ee 
