Osoonikiht neelab ultraviolettkiirgust Pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. (kui tuulpuhub mandrilt siis kuiv ,iga 1000m-langeb 6°, mereäärn asend- kevaded hilisemad, sügised kauemad,öö külmasid vähe, tug tuuled Õhk on gaaside segu. Läm, Hap, Süg( satub õhku kütuste põletamise, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel.)(pilved all)Troposfäär on kõige alumine atmosfääri kiht, kus asub valdav osa õhkkonna massist.temp lang 6°km kohta. Troposfääri kohal on
maailmaruumi. Õhutemperatuur langeb ning pilvitu öö on külm. Pilvisel ööl peegeldub osa lahkuvast soojusest Maa poole tagasi. See,kui suur osa kiirgusest maailmaruumi kaob,sõltub pilvkatte paksusest.(1,lk 45) Kuidas pilved tekivad ? Õhus on alati veearu.Selle hulka õhus iseloomistatake õhuniiskusega. Päikesesoojuse mõjul aurab vett veekogudelt,maapinnalt,taimedelt ja üldse kõikjalt,kus seda on.Sellepärast on õhk mere kohal alati niiskem kui maismaa kohal. Soe veeaururikas õhk on kerge ja hakkab maapinna kohalt tõusma.Tõustes õhk jahtub,sest kõrgemal on külmem. Pilvede tekkimiseks peab õhk jahtuma nii palju,et selles olev veeaur enam õhku ei mahu ja tiheneb veepiisakesteks ehk kondenseerub. Tillukestest veepiisakestest ja miinuskraadide puhul tekkinud jääkristallidest moodustuvadki pilved,mis kasvavad suuremaks nii kaua,kui kestab jahtumine.(1,lk 45) Sademed Pilves toimub väikeste pilvepiisakeste pidev sagimine
Pilvede tekkimine soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele. Kiudpilved on valged, kiulise ehitusega; koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna
Aurumisega väljuvad need vedeliku pinnakihis olevad osakesed, mille soojusliikumise kiirus on keskmisest suurem. Kondenseerumine on õhu küllastumine veeauruga õhutemperatuuri langemise tõttu. Kondenseerumine tähendab tihenemist, aine üleminekut gaasilisest vedelasse või tahkesse olekusse. 21. Õhuniiskuse karakteristikud veeauru rõhk, absoluutne ja relatiivne niiskus, niiskuse defitsiit, katsepunkt jt. 22. Pilvede tekkimine kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Seal kondenseerub veeaur õhus hõljuvatesse tolmuosakestele ja tekivad pilved. Pilvede klassifikatsioon Ülemise kihi piires eraldatakse 3 põhiliiki: 1.Kiudpilved(Cirrus) on valged, sageli kiulise ehitusega. Nad koosnevad jääkristallidest, sademeid ei anna. Päike ja Kuu paistavad neist läbi ja maapinnale tekivad varjud. 2
Varasematel aegadel on peetud pilve olemasolu määratlemisel väga oluliseks visuaalset eristamist kui silmaga ei olnud eristatav, ei olnud ka pilve. Kaasajal loetakse pilvedeks ka selliseid kolloidseid süsteeme, mida saab detekteerida vaid ka näiteks radari abil. Pilvi uurivat meteoroloogia haruteadust nimetatakse nefoloogiaks või pilvede füüsikaks. 1.1. Pilvede teke Kõige lihtsam oleks öelda, et pilved tekivad, kui soe veeaururikas õhk jõuab kõrgemal asuvatesse jahedamatesse õhukihtidesse. Õhk tõuseb tavaliselt, kas maapinna ebapüsiva soojenemise tagajärjel konvektsioonivooludena, takistusi ületades (mäeahelikud) või frontidel. Kui õhk tõuseb piisavalt palju, nii et see jahtub sisseenergia kulutamise tagajärjel kastepunktini, tekivad pilved tänu veeauru kondenseerumisele (kondensatsioonituumadele) või sublimeerumisel1.
annaabi.ee 
