turvastumine- org.aine mittetäielik lagunemine pideva liigniiskuse tagajärjel. 2.gleistumine- (savistumine) mulla mineraalosad muutuvad O-vaeses ja veerohkes keskk. savikaks (sinakas-, rohekashall) METSAVÖÖND- leetumine/leostumine- toitainete väljauhtumine sügavamale ja heleda väljauht horis. teke ROHTLAD- kamardumine- (huumusaine ladestumine mulda) NB! ainuke looduslik prots. mis tõstab mulla vilj KÕRBED- sooldumine- mulla vees lahustunud soolade välja kristalliseerumine mpinnale veeaurumise tõttu.(Kuivas, kuumas kliimas) VIHMAMETSAD-ferralisatsioon- pinnasesse imbuva rohkesademete vee mõjul kanduvad sügavamale ja alles jäävad vees vähe lah. Fe ja Al ühendid(punakas-kollakad mullad) Aineringe väga kiire.Toitained om koheselt ja huumushor. ei jõua tekkida. Tsonaalsed mullatekke iseärasused: mullad levivad vööndiliselt. Erivööndites valitsevad erinevad kliimaolud, temp, sademete ja aurustumisvahekord, mis mõjutavad oluliselt murenemisprots.
Liitlipiidid – lihtlipiidide ühinemisel tekkivad. Steroidid – madalmolekulaarsed tsüklilised ühendid, vees peaagu ei lahustu. Vahad. 15.Mille poolest erinevad tahked rasvad vedelatest rasvadest, kus neid leidub? – Tahked on loomsed, vedelad taimsed, erinevad ehituselt. 16.Milles seisneb fosfolipiidide tähtsus? – Kuuluvad rakumembraani ehitusse. 17.Nimeta erinevaid vahasid? – Mesilasvaha (ehitamiseks), taimede lehtedel peal (kaitse veeaurumise eest). 18.Nimeta erinevaid steroide ja nende ülesandeid – Suguhormoonid – vastutavad rakkude eest, soole iseloomulik kehakuju. Kolesterool – raku membraani ehituses. 19.Mis haigus on ateroskleroos? – Veresoonte lupjumine. 20.Lipiidide funktsioonid organismis? – Energiarikas varuaine, temperatuur regulaarne loomadel. Kaitse – taimelehti kattev vahakiht takistab vee liigset aurumist. Varuaine – taimede rasvaarud asuvad õlidena seemnetes ja viljades
vartel ja viljadel Lehe ehitus: Pealt katab lehte epiderm ehk kattekude, mille rakud on läbipaistvad ning ei fotosünteesi. Epidermi all on põhikude, mis jaguneb: 1. sammaskude rakud tihedalt üksteise kõrval ja sisaldavad palju kloroplaste. Põhiliseks ülesandeks ongi fotosüntees 2. kobekude rakud paiknevad hõredalt, palju vaheruume, rakkudes on vähe kloroplaste. Vastutab gaasivahetuse ja veeaurumise eest Alumine epiderm ehk alumine kattekude seal paiknevad õhulõhed, mis koosnevad: - kahest sulgrakust (ebaühtlaselt paksenenud rakukest) - õhupilust Õhulõhede seisund määrab ära hingamise ja fotosünteesi kulgemise. Muutused: 1. Fotoaktiivne avanemine päikese tõusetes õhulõhed avanevad, päikese loojudes õhulõhed sulguvad 2. Hüdroaktiivne sulgumine vee defitsiidi korral õhulõhed sulguvad. Vee kaotuse vältimine 3
Selle perioodiline muutumine tingib teatud rütmi nii taimede kui ka loomade elutegevuses. Valgusrütm reguleerib taimede puhkeaja algust ja lõppu, ka loomade sigimist ja rändeaega. Organismid, mis elavad maapinnal või selle lähedal, kasutavad energiavaru, mis moodustub:a)päikesekiirgusest ja b)lähedalasuvate kehade (pikalainelist) soojuskiirgust. Need mõlemad faktorid määravad kindlaks keskkonna klimaatilised tingimused (temperatuuri, veeaurumise, õhu ja vee liikumise)., kuid ainult väike osa kasutatakse ära fotosünteesis. Inimese silm eristab päikesekiirgust lainepikkusega 380-750 nm. Taimede poolt kasutatav kiirguspiirkond on 380-710 nm. 35.Bioloogilised rütmid: tsirkaadrütm (ööpäevane), sesoonne rütm (aastaajaline). Biorütmid on mitmesuguste elunähtuste (nt.närviimpulsside, hingamisliigutuste, ärkveloleku, sigimise, rännete) korrapärane kordumine. Tsirkaadrütm füsioloogiliste protsesside ööpäevarütm
annaabi.ee 
