20 ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli. Piisab sellest, et rohkem kui 100 000-amprine vool tungib inimesest või loomast mõne meetri kaugusel maasse. Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. 3.5.2. Miks on äike ohtlik vees olevatele inimestele aga mitte veeasukatele? Veepinnal, nii soolases kui magevees, ujuv inimene äikesetormis on keset suurt veekogu nagu piksevarras ülejäänust kõrgemal ning seega maanduseks sobivaim koht. Teisalt, sügavamates veekihtides asv vee-elustik on kaitstud, sest pikselöögist saadav pinge liigub edasi mööda vee pinda, ega küündi kuigi sügavale vee sisse. On registreeritud juhtumeid, kus inimesed on olnud vees äikesetormi ajal ning saanud surma, kui äike on löönud neist ca 30 meetri kaugusele.
Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, mis ta tagakeha kaitseb. Paljud krabiliigid istutavad oma kilbile vees elavate käsnade tükikesi, mis kasvavad kolooniateks ja hiljem katavad tervet koda. Nii maskeerununa võib krabi julgemini ringi liikuda. Vähkidel on ka väiksemaid sugulasi nagu vesikirp ja aerjalaline, kes kuuluvad planktonite hulka. Nad on mõne millimeetri suurused ja söövad vees hõljuvaid toidukübemeid ning on ise paljudele kalamaimudele ja teistele veeasukatele toiduks. Ainukesed vähid, kes maismaal elavad on keldrikakandid. Nad on lamedad ja ovaalsed ning suudavad elada niisketes paikades nagu nt keldris, kõdus, puunottide all vms. 37. Ristämbliku eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine - Ristämblik on loomtoiduline putukas, kes püüab saaki mürgiga. Ristämblikiku on mürk ei mõju inimestele. Ristäblikul võib eristada tagakeha ja pearindmikku, mis on väiksem kui tagakeha
annaabi.ee 
