välisõhu rõhuga. Sel juhul tekivad vedelikus aurumullid, mis on täidetud küllastunud auruga. Keemisele vastba kindel temp. keemistemperatuur. Vedeliku keemisel ei muutu temperatuur. Keemiseks nim. vedeliku aurustumist keemistempertauuril. Õhuniiskus Absoluutne niiksus näitab veeauru massi õhu ruumalaühikus(1g/m3). Relatiivne ehk suhteline niiskus: Srel= (pt ptk) 100% (pt-õhus oleva veeauru rõhk, ptk-küllastunud veearuru rõhk.) Relatiivset niiskust saab väljandada ka absoluutse niiskuse kaudu: Srel= (pt ptk) 100% (pt- absoluutne niiskus antud temperatuuril, ptk-küllastunud veearurule vastav vastav absoluutne niiskus samal temperatuuril.) Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse asjaolu, et vedeliku aurumisel lahkuvad vedelikust eelkõige kiiremini liikuvad molekulid. Selle tulemusel vedeliku molekulide keskmine kiirus väheneb ja temperatuur langeb. Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse märja ja
segunemisel. 6.Pilved Kui veeaur tiheneb veepiiskadeks maapinna lähedal, siis tekib udu. Kui veeauru tihenemine toimub aga kõrgemal, siis tekivad pilved. Maakera pinna läheduses toimub õhu liikumine väga erinevates suundades, osa õhku liigub tõusu e. konvektsioonivooludena kõrgemale. Konvektsioonivooludel on pilvede tekkimisel suur tähtsus, kuna need viivad maapinnalt kõrgematesse õhukihtidesse pilvede tekkimiseks vajalikku veearuru. Konvektsioonivoolud tekivad päeval maapinnalähedaste õhukihtide soojenemisel. Kui konvektsioonivool on küllalt tugev ja õhk jõuab kõrgusele, kus veeaur madalama temperatuuri tõttu hakkab veepiiskadeks tihenema, tekivad pilved, mida nimetatakse tõusuvoolu e. konvektsioonipilvedeks. Pilvede tekkimise kõrgus oleneb õhu niiskusest ja temperatuurist. Pilvede suurus ja kuju sõltub tõusvate õhuvoolude tugevusest. Kui konvektsioonivool on tugev,
. T log V P RH Po - küllastav veesisaldus atmosfääris antud temperatuuril 3 P - veesisaldus antud temperatuuril P/Po - relatiivne niiskus (RH) V - vee partsiaalne molaarne ruumala (18 cm3) RT/V = -1,06 T log (100/RH) sõltub relatiivsest niiskusest; (veearuru rõhk) P/P0- (max veearuru rõhk atmosfääris) 41. Millal on veepotentsiaal atmosfääris võrdne nulliga? Siis kui RH on 100% e õhk on veega küllastunud; ehk kui relatiivne niiskus on 100%, siis( fii) =0 (P/P0=1) 42. Vee difusioon läbi akvaporiinide on kiirem/aeglasem/võrdne kui läbi membraani lipiidse kaksikkihi (õige variant alla kriipsutada) 43. Kirjutage Van't Hoffi võrrand koos tähiste selgitusega = - iCRT
kaldajuures näiteks soe horisontaalne kaldu õhukiht. Kujutis pole püsiv tavaliselt. Lisa. Eestis on veeauru sisaldus õhus suvel 4cm. Eestis on min 200DU päevas ja mitte üle 400DU , 546 rekord. eestis on talvel veeauru rõhk 3-4 mbari ja suvel 12-15 mbari. Veeauru küllastumise temperatuur T= 374 C Osoonikihi kõrgus on 15-30 km. Eestis kestab välk 0.5s ja aastas on umbes 10-20 äikesepäeva. Osooni paksus 1-6 mm Magnuse valemiga saab küllastunud veearuru rõhku leida Mendelejev-Clap.. valemia saab ideaalse gaasi oleku rõhku vms Von Mieghem aluspinna turbulentsuse valem Mayeri valem isobaarse protsessi soojusmahtuvuse valem vms Väisälä-Brunti õhu võnkesageduse arvutamiseks Coriolise parameter e. sagedus Geostroofiline tuul puhub paralleelselt isobaaridega Homogeenses atmosfääris kahaneb tuul ühtlaselt.
annaabi.ee 
