ja selle aja jooksul kuulati rongis sõitnud orkestri kontserti. Sama leht kirjutab 1935. aastal, et läbisõitjad räägivad omavahel: «...sõida, millal tahad, ikka on jaamaesine jalutajaist tulvil... See on see pankrotis Türi linn...ju jalutamine toob lõpuks tühja majja.» Tollal oli türilaste elulaad suuresti mõjutatud raudtee ja paberivabriku viledest, need olid ka peamised tööandjad. Loo kirjutaja on olnud jalutaja, tundnud hirmu, kui vedurivile teatas tulekahjust, kuulanud, kuidas veduriviled tervitasid aastavahetusi. Sõjasuvi. Jaama taastamine 1941. aasta sõjasuvi kujunes jaamale saatuslikuks. Raudteelased ehitasid kahest reisijate ja kahest platvormvagunist nn soomusrongi. See oli kaitstud liivakottidega, mille taha võis hädaohu korral varjuda. Meeskond koosnes relvastatud raudteemiilitsatest. Rong pidi kaitsma jaamu, raudteed ja selle lähiümbrust
XX SAJANDI MAAILMAKIRJANDUS Vene kirjanduse suured satiirikud Ilf ja Petrov Jevgeni Petrov oli kirjanik Valentin Katajevi vend, töötanud miilitsauurijana. Kirjutama hakkas venna mõjutusel, et mitte venna karjääri rikkuda, võttis endale varjunimeks isanime Petrov. Hukkus 1942. a lennuõnnetuses. Ilja Ilf (kodanikunimi Failzenberg) oli juudisoost. Suri 1937. a tuberkuloosi. Kirjutasid oma teosed koos. Nende ühistöö kuulsaim teos "Kaksteist tooli" (1928) valmis raudteelaste ajalehe Gudok (Vedurivile) toimetuses, kus 1920. aastatel töötas seltskond noori ajakirjanikke, hilisemaid kuulsaid kirjanikke: Mihhail Bulgakov, Ilja Ilf, Konstantin Paustovski, Valentin Katajev. "Kuldvasikas" ilmus 1931. aastal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus toimub nepiaegsel, ,,Kuldvasikal omakorda" 1930. aastate Venemaal. ,,Kaheteistkümne tooli" tegevus saab alguse sellest, kui perekonnaseisuametnik Ippoliti ämm teatab surres, et peitis oma briljandid ühe sisse kaheteistkümnest toolist, mis
annaabi.ee 
