uusi söekaevandusi Ketrus ja kudumismasina leiutamine pani aluse tekstiilitööstusele, mis sai üheks tähtsamaks haruks Inglismaal AURUAJASTU Esimesed masinad töötasid langeva vee jõul ( vabrikud jõe ääres) või tuuleenergial 18.saj aurumasin (esimesed 17.18.saj vahetusel) 1765 James Watt leiutas universaalse aurumasina Aurumasinat hakati kasutama vabrikutes, aurikutel, veduritel (raudteeliiklus MUUDATUSED PÕLLUMAJANDUSES Uued maaharimisviisid ja põllukultuurid Raudader, külvi ja viljapeksumasin Suurem põllumajandustoodang võimaldas toita tööstuses tegelevat elanikkonda SAKSA TOLLILIIT Tähtis tööstuskeskus oli Berliin Arenes trasport Majanduse arengut takistas killustatus ja ühtse tollisüsteemi puudumine Kodanlus huvitus tollipiiride kaotamisest, et vastu seista
aastatel USA-s Andrus MURUMAA AMEERIKA VEDURID 7 AMEERIKA VEDURID EESTIS 2003 a. tõi Eesti Raudtee 74 Nõukogude Liidus toodetud veduri asemele General Electricu vedurid 56 vedurit C36-7 on varustatud sama firma V-16 diiselmootoriga võimsusega 3600 HP * 18 vedurit C30-7A V-12 on varustatud diiselmootoriga võimsusega 3000 HP * Veduritel on mikroprotsessor-juhtimissüsteem BrightStar Veduri maksimaalne töömass on 190 tonni Veduri piirkiirus 112 km/h Selline vedur võib Eesti oludes vedada rongi kogumassiga kuni 4000 tonni Kaksikvedurina võib vedada kuni 8000 tonni *) USA-s kasutatava AAR (Ameerika Raudteede Assotsiatsioon) normide kohaselt on jõuallika veduri veo tarbeks minev võimsus ameerika hobujõududes (1 HP = 0,7457 kW) ja veduri maksimaalmass naeltes.
Tööstuslik pööre sai alguse 17. sajandil Inglismaalt , teistesse Euroopa riikidesse jõudis see alles 19 sajandil. Tollel ajal olid Inglismaa peamised majandusharud söe- ja tekstiilitööstused . Tekstiilitööstusele panid aluse ketrus- ja kudumismasina leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede juurde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida kasutati teisteski valdkondades, näiteks vabrikutes, veduritel (rongiliikluses), aurikutel. Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid , Põllutöödel hakati kasutama üha rohkem masinaid : leiutati raudader, viljapeksumasin ja külvimasin Saksamaal algas tööstusrevolutsioon pärast Saksamaa ühendamist ,tähtsaks tööstuslinnaks kujunes Berliin . Saksamaa majanduslikku arengut takistas killustatus ja ühtse tollisüsteemi puudumine. 1834.a. moodustatud Saksa Tolliliit soodustas Saksamaa majanduslikku arengut. 12
annaabi.ee 
