Et saada painutamisel nõutavat painutamisnurka tuleb templiga painutada detaili elastse deformatsiooni võrra rohkem. k= 1 – x= 1 – 0,42 = 0,58 σ s - teras 40, ГОСТ 1050-88 =37kg /mm2 =370Mpa l= 37,5 mm (vt sele 8.) l σs 37,5 370 tan β = 0,375 * k∗s * E = 0,375 * 0,58∗3 * 2,1∗10 5 = 0,01424 tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs = materjali voolavuspiir tõmbel, MPa; E – elastsusmoodul tõmbel, MPa (terasel E = 2,1·105 MPa). β= 0,8˚ ≈ 48´ Templi ja matriitsi nurk: 90˚ - 1˚20ʹ= 89˚12ʹ Matriitsi mõõdud: rm = 9 mm [1:54] R = (0,6
Ülesandes kasutatavad tähised φ - painutatud osa nurga suurus, °; ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm), r – detaili sisemine painutusraadius, mm; s – materjali paksus, mm; x – tegur, mis määrab neutraalkihi kauguse painderaadiuse sisepinnast lk- tooriku kogupikkus p - detaili kalibreerimissurve, A - kalibreeritava tooriku templialuse pinna suurus, tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs- materjalivoolavuspiir tõmbel, MPa; E – elastsusmoodul tõmbel, MPa (terasel E = 2,1·105 MPa). B – painutatava lindi laius piki painutusjoont, mm; k2 – kahenurgalise painde tegur, milline sõltub stantsi konstruktiivsetest elementidest,
annaabi.ee 
