a mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi Suurim merelahing Osales 250 alust Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele, sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda Aprill 1917 sekkus sõtta USA Verdani lahing (veebruar-november 1916) Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelased tõrjunud 1916.a veebruaris murdsid läbi prantslaste kaitseliinid Vedruni kaitset juhtis kindral Petain Vedruni lahingus hukkus ligi miljon inimest Sakslastel ei õnnestunud prantslasi murda ja Prantsuse armeed verest tühjaks lasta Somme'i lahing Inglise-Prantsuse väed üritasid saksa positsioonidest läbi tungida, kuid löödi suurte kaotustega tagasi Esmakordselt kasutati Somme'i lahingus tanke inglaste poolt Mõlemad pooled kaotasid Somme'i lahingus 1.3 miljonit meest, kuid selget edu ei toonud lahing kummalegi poole
Inglismaa plaan puudus, toetasid Prantsuse armeed. Venemaa armee oli nõrk. Plaan sõdimine kahel rindel Preisimaal ning AustriaUngaris. AustriaUngari Võitlus kahel rindel Serbia ja Venemaa vastu. 3. Kolm lahingut ja nende tähtusus: Ypres lahing Ypres'i lähedal 1915 aprillis, Saksa väed kasutasid Inglise vägede vastu mürkgaasi, inglased kannatasid küll suuri kaotusi kuid suudeti siiski Saksa väed tagasi ajada. tähtusmürkgaasi kasutamine. Vedruni lahing kindluses, mis kaitses sissepääsu Pariisile 1916a veebruris algas kestis 10 kuud. Saksa väed tungisid küll jõudsalt edasi, kuid ei suudetud prantslasi murda. Seda nimetatakse "haklihamasinaks", kuna oli nii palju hukkunuid mõlemal poolel Somme'i lahing 1.juuli 1916 novembrini. Sakslaste vastu Prantsuse Jaapani väed. Esimene kord võeti kasutusele tankid. 4. Muutused: Ühiskonnas · esialgu tohutu sõjavaimustus, mid asendub desenteerumisega(sõjamehed põhenesid rindelt)
a. aluse kirikuriigile. Võimu kinnitamiseks lasid paavstid koostada üriku, mille kohaselt keiser Constantinus Suur oli määranud nad Itaalia valitsejaks. 10. Karl Suur. Kõige kuulsam Frankide kuningas Vallutas suuri alasid, sest soovis taastada Rooma impeeriumi Tema riigi koosseisu kuulusid tänapäeva Prantsusmaa, Holland, Belgia, Austria, Põhja-Itaalia 800-ndal aastal sai keisriks 11. Vedruni leping. Tunda kaarti! Keisririik jagati kolmeks: Lääne-frangi, ida-frangi ja Lõuna-frangi riigiks 12. Frangi suurriigi kokkuvarisemise põhjused. Riik oli etnograafiliselt ja usuliselt väga kirev Erinevate hõimude tase oli erinev Riik oli jõuga kokku liidetud Riigi osad olid nõrgalt seotud 13. Lääni- ehk feodaalsuhete olemus väljakujunemise põhjused ja eeldus.
annaabi.ee 
