Põlved, üleviigud, keermest.muhvid+põlv, toesed(vardad,torud)kinnitusklambrid-regul.tav. Hargnamiseks kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid proovivõtukohadAndurid(rõhk,voolukiirus), 16. Piimatorustike armatuur: Põlved, üleviigud, keermest.muhvid+põlv, toesed(vardad,torud)kinnitusklambrid-regul.tav. Hargnamiseks kolmikud, voolu suunamiseks/peatamiseks kraanid, klapid, ventiilid. Proovivõtukohad. Andurid(rõhk,voolukiirus), kolmikkraan 17. Klapid: Vedruklapp: rakendamiseks suruõhk(ei saasta lekkel, elektriohutu), ennistamiseks vedru. Tollkeermes- sobib muu armatuuriga. Tihendiga varustatud ketas, juhtvarras. Distants- automaatjuhtimine. 18. Pneumaatiliselt töötava piimaklapi ehitus: madalpingelise vooluga solenoid avab pneumoventiili, suruõhkklapi korpuses olevasse pneumosilindrisse, klapp vajal. asendisse, signaal kontrollerisse, solenoidi mähiselt kaob toitepinge, sulgub suruõhu juurdepääs, vedru ennistab klapi asendi. 19
KÄITUMISE VALLANDUMINE. 1. Käitumise vallandumispõhjuste uurimise meetodid. Neurobioloogiline ja musta kasti meetod. 2. Neurobioloogiline ja "musta kasti" meetod, nende komplementaarsus. Neurobioloogiline uuritakse füsioloogilise mehhanisme, stimuleeritakse närve, parem lihtsate käitumiste uurimisel. Musta kasti meetod levinum, ei teata käitumise tagamaid. 3. K. Lorenzi psühhohüdrauliline mudel, selle eeldused. Analoogmudel. Kogunev vedelik on energia, vedruklapp on päästikmehhanism, kaaluvihid signaalärritaja, aukudega renn motoorne mehhanism, rennist väljuv vedelik - käitumismuster. 4. Klassikalise motivatsioonimudeli realistlikkus. Pole realistlik, sest energia ei kogune ajapikku ja järgemööda. Teatud vajadused (söömine ja joomine) akumuleeruvad. Loomade närvisüsteemist ei ole leitud mingeid spetsiifilisi "energiavarusid", mistõttu selles osas ei ole mudel realistlik. 5. Käitumise akumuleeruvuse küsimus.
o “musta kasti” meetodit peetakse kasulikuks nn pilootetapiks ka enne neurobioloogiliste meetodite rakendamist. K. Lorenz püstitas 1950.a. käitumise motivatsioonilise mehhanismi selgitamiseks nn psühhohüdraulilise mudeli. NB! See oli nö analoogmudel, mis ei eeldanud, et looma sees peaks olema täpselt selline mehhanism, vaid et justkui oleks seal järgnev mehhanism: juurdekogunev vedelik nõus = aktsioonispetsiifiline energia (ASE) vedruklapp = kaasasündinud päästikmehhanism kaaluvihid kaalukausil = signaalärritaja aukudega renn = motoorne mehhanism rennist väljuv vedelik = fikseeritud tegevusmuster (FAP) Nõusse kogunev vedelik (aktsioonispetsiifiline energia) avaldab seestpoolt survet vedruklapile (kaasasündinud päästikmehhanismile). Väljastpoolt tõmbab vedruklappi omakorda kaalukausile asetatud raskus (signaalärritaja).
annaabi.ee 
