poolt läbilastav osa valgusest on vaatajal nähtav. - Peegelindikaatoreis on indikaatori taga peegel ja vaataja näeb sel juhul sealt peegeldunud valgust. Esimesel juhul on indikaator keerulisem, kuna ta peab sisaldama ka valguallika, teisel juhul on aga nähtavus halvem, kuna kasutatakse üldvalgustust. Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 mm) vedelkristallikiht. Klaasplaatidele on kantud läbipaistvad elektrit juhtivad elektroodid. Nendest tagumine on kujundatud ühtlase plaadina, esimene on aga kuvatavate tärkide saamiseks segmentidega, millest igalt on oma väljaviik. Elektroodide materjalidena kasutatakse kas tinaoksiidi (SnO2) või indiumoksiidi (In2O3). Mõnel indikaatoritüübil on ka veel mõlemal küljel valgust polariseerivad kiled. VEDELKRISTALLINDIKAATOR
valgusallikas ja indikaatori poolt läbilastav osa valgusest on vaatajal nähtav. Peegelindikaatoreis on indikaatori taga peegel ja vaataja näeb sel juhul sealt peegeldunud valgust. Esimesel juhul on indikaator keerulisem, kuna ta peab sisaldama ka valguallika, teisel juhul on aga nähtavus halvem, kuna kasutatakse üldvalgustust. Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 um) vedelkristallikiht. Klaasplaatidele on kantud läbi- paistvad elektrit juhtivad elektroodid. Nendest tagumine on kujundatud ühtlase plaadina, esimene on aga kuvatavate tärkide saamiseks segmentidega, millest igalt on oma väljaviik (nagu eelvaadeldud LED indikaatoril). Elektroodide materjalidena kasutatakse kas tinaoksiidi (SnO2) või indiumoksiidi (In2O3). Mõnel indikaatoritüübil on ka veel mõlemal küljel valgust polariseerivad kiled. Sellise indikaatori ehitus on toodud joonisel 11.1. JOONIS 11.l.
valgusallikas ja indikaatori poolt läbilastav osa valgusest on vaatajal nähtav. Peegelindikaatoreis on indikaatori taga peegel ja vaataja näeb sel juhul sealt peegeldunud valgust. Esimesel juhul on indikaator keerulisem, kuna ta peab sisaldama ka valguallika, teisel juhul on aga nähtavus halvem, kuna kasutatakse üldvalgustust. Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 m) vedelkristallikiht. Klaasplaatidele on kantud läbipaistvad elektrit juhtivad elektroodid. Nendest tagumine on kujundatud ühtlase plaadina, eesmine on aga kuvatavate tärkide saamiseks segmentidena, millest igalt on oma väljaviik (nagu eelvaadeldud LED indikaatoril). Elektroodide materjalidena kasutatakse kas tinaoksiidi (SnO ) või indiumoksiidi (In O ). Sellise indikaatori ehitus on toodud joonisel 8.1. 2 2 3 JOONIS 8.1. 107
läbilastav osa valgusest on vaatajal nähtav. Peegelindikaatoreis on indikaatori taga peegel ja vaataja näeb sel juhul sealt peegeldunud valgust. Esimesel juhul on indikaator keerulisem, kuna ta peab sisaldama ka valguallika, teisel juhul on aga nähtavus halvem, kuna kasutatakse üldvalgustust. Ehituselt kujutab vedelkristallindikaator endast kaht paralleelset klaasplaati, mille vahel on õhuke (umbes 10 m) vedelkristallikiht. Klaasplaatidele on kantud läbipaistvad elektrit juhtivad elektroodid. Nendest tagumine on kujundatud ühtlase plaadina, eesmine on aga kuvatavate tärkide saamiseks segmentidena, millest igalt on oma väljaviik (nagu eelvaadeldud LED indikaatoril). Elektroodide materjalidena kasutatakse kas tinaoksiidi (SnO2) või indiumoksiidi (In2O3). Sellise indikaatori ehitus on toodud joonisel 8.1. JOONIS 8.1.
annaabi.ee 
