PINDPINEVUS Vedeliku ja gaasi piirpinnal esineb pindpinevusnähtus. Vedeliku pinna omadust kokkutõmbuda ja omandada võimalikult väikse pindala nim pindpinevuseks Vedeliku pinnakiht käitub pingule tõmmatud elastse kilena, millel võivad isegi väikesed putukad kõndida Kui puuduks maakülgetõmbejõud, siis annaks kokkutõmbuda püüdev pinnakile vedelikutilgale kerakuju Mida väiksem on vedelikutilk seda suuremat osa etendavad pindpinevusjõud võrreldes gravitatsioonijõududega Pindpinevusjõuks nim vedeliku pinnapuutuja sihis pinna piirjoonega risti mõjuvat jõudu, mis püüab vedeliku pinda vähendada Vedelikupinna piirjoonele mõjuva pindpinevusjõu ja selle piirjoonepikkuse suhe on java suurus mida nim pindpinevus teguriks s=F/l Kuna vedeliku pinnakihis on molekulid erilises olekus, siis on neil seal lisaenergia võrreldes molekulidega vedeliku sees
mikroorganismide kultuuri. Pärmide ning bakterite vaatlemisel segatakse uuritav biomass hoolikalt lahjendusveega, hallituste uurimisel kantakse lahjendusvette ettevaatlikult veidi hüüfe ning eoskandjaid, püüdes viimaseid mitte vigastada. Suspensioon kaetakse õhumulle vältides katteklaasiga. Vedelsöötmetest pärinevate preparaatide uurimisel pole vaja lahjendusvett lisada. Biomassi sisaldav vedelikutilk kaetakse ettevaatlikult, õhumulle vältides, katteklaasiga. NB! Preparaate tuleb mikroskopeerida võimalikult kohe, kuna vedelik kuivab kiiresti. Ripptilk Kasutatakse spetsiaalseid süvendiga esemeklaase. Katteklaasile kantakse tilgake rakususpensiooni. Esemeklaasi süvend kaetakse katteklaasiga, püüdes uuritavat vedelikutilka mitte vigastada - tilk peab jääma süvendi sees katteklaasi külge rippuma. Preparaadid surmatud mikroorganismidest
teha absoluutselt täpselt. Erandiks on loendamine heades vaatlustingimustes. Mõõtevea allikaid jaotatakse kolmeks: mõõteriist, mõõtmisprotseduur ja mõõdetav objekt. Mõõtmine on füüsikalise suuruse väärtuse määramine mõõdetava suuruse ja teise, ühikuks võetud samaliigilise suuruse suhtena (arvväärtusena). Mõõtmistulemus on saadud arvväärtuse ja mõõtühiku korrutis Märgamisel valgub vedelikutilk aluspinnal laiali, mittemärgamisel võtab tilk kera kuju. Määramatuse seos on kvantmehaanikas toimiv täpsuspiirang, näiteks x . px h kus x ja px on koordinaadi ja impulsi määramatused , st väärtuste vahemikud, mille sees pole võimalik üksikuid asendeid või kiirusi eristada. Selle seose kohaselt ei ole võimalik samaaegselt täpselt määrata osakese koordinaati ja impulssi (kiirust). 7
vedelikku suunatud jõu e. sisesurve, mis takistab vedeliku laialivalgumist ja suure kontaktpinna moodustumist teise ainega, tavaliselt tahke aluspinnaga. Vedelike korral on vedelikutilga pinnaenergia võrdne tema pindpinevusega. Joonisel on kujutatud erineva pindpinevusega vedelikutilkade kuju tasapinnal. 26 Nurka, mis mõõdetakse tilga seest puutujani, nimetatakse, vedeliku kontaktnurgaks . Kui 900, siis vedelikutilk märgab pinda ja see pind on hüdrofiilne. Täielik märgumine toimub siis, kui kontaktnurk = 00. Toimub vedelikutilga iseeneseslik laialivalgumine. Kui > 900, siis pind ei märgu ja see pind on hüdrofoobne. Seega räägitakse märgumisnähtusest. Mõningate polümeeride kontaktnurgad erinevate vedelikega. Polümeer Kontaktnurk Etanool Tolueen Etüleenglükoo Vesi l
annaabi.ee 
