Pindpinevus ja pindade märgumine. Vedelikele on iseloomulik pindpinevus. Pindpinevus on vedelikusisene rõhk, mille tekitavad vedeliku pinnal paiknevad molekulid, kui nad mõjutavad vedeliku sees olevaid molekule. Selline molekulidevaheline mõjutus tekitab vedelikku suunatud jõu e. sisesurve, mis takistab vedeliku laialivalgumist ja suure kontaktpinna moodustumist teise ainega, tavaliselt tahke aluspinnaga. Vedelike korral on vedelikutilga pinnaenergia võrdne tema pindpinevusega. Joonisel on kujutatud erineva pindpinevusega vedelikutilkade kuju tasapinnal. 26 Nurka, mis mõõdetakse tilga seest puutujani, nimetatakse, vedeliku kontaktnurgaks . Kui 900, siis vedelikutilk märgab pinda ja see pind on hüdrofiilne. Täielik märgumine toimub siis, kui kontaktnurk = 00. Toimub vedelikutilga iseeneseslik laialivalgumine
tõmbejõud toimivad aga vabale liikumisele vastu. Tugevamate interaktsioonidega vedelikud on viskoossemad. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (tensiidid, näit. seep). Pindaktiivsed ained on pika süsinikahelaga molekulid, mille ühes otsas on aktiivne rühm, näiteks karboksüülrühm (-COOH), sulforühm (-SO3H). Üks ahela ots on vett tõrjuv (hüdrofoobne), teine veelembeline (hüdrofiilne). Märgumine ja kapillaarsed nähtused Vedelikutilga käitumine kolme faasi piirpinnal on määratud pindpinevusjõudude vahekorraga. Märgumise ulatust iseloomustab äärenurk , mis moodustub faaside piirpinna ja tilga puutuja vahel. · Märguvad pinnad -hüdrofiilsed pinnad (ioonvõrega mineraalid - silikaadid, sulfaadid, metallioksiidid ja hüdroksiidid). Kui vedelik märgab pinda, tõuseb ta kapillaarides ja poorides üles. Vedelikusamba kõrgus on määratud kapillaari raadiuse, vedeliku tiheduse ja pindpinevusega.
annaabi.ee 
