39. Tuletage valem rõhu arvutamiseks vedelikus. = = = 40. Sõnastage hüdrostaatiline paradoks, tehke joonis. Vedeliku rõhk anuma põhjale sõltub ainult vedeliku samba kõrgusest ja vedeliku tihedusest, mitte anuma kujust. 41. Sõnastage ühendatud anumate seadus. Ühendatud anumate seadus. Mistahes kujuga ühendatud anumates, kui nad on täidetud ühesuguse vedelikuga, ühtlustuvad vedelikutasemete kõrgused. 42. Gaaside poolt avaldatava rõhu põhjus. Gaasi rõhk temaga kokku puutuvatele kehadele on põhjustatud liikuvate gaasimolekulide põrgetest vastu neid kehi. 43. Üleslükkejõu definitsioon. Üleslükkejõud vedelikus või gaasis asuvale kehale mõjuv, raskusjõuga vastassuunaline jõud. Üleslükkejõu tulemusel väheneb vedelikku või gaasi asetatud keha kaal. 44. Tuletage üleslükkejõu arvutamise valem vedelikus. 1 = 1 2 = 2 üüõ = 2 - 1 = (2 - 1 ) 45
kera kuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari. 9 Vedelikutasemete kõrguste vahet kapillaaris ja anumas saab arvutada valemist h = 2/gr, kus on vedeliku pindpinevustegur, vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja r kapillaari raadius. Valem kehtib nii märgamise kui mittemärgamise korral. 4.3.3. Tahked ained Tahkeid aineid jaotatakse kaheks: amorfsed ained ja tahkised ehk kristallid. Tahkises paiknevad molekulid korrapäraselt, amorfses aines aga mitte. Tahkes aines paiknevad molekulid reeglina veel tihedamalt kui vedelikus. Tahkises ei saa
Üldjuhul on potentsiaalide vahe seda suurem, mida erinevama aktiivsusega on metallid, s.t. mida kaugemal nad paiknevad teineteisest metallide keemilise aktiivsuse pingereas. Zn Cu Cl Cl H H Elektrivoolu juhis võib võrrelda vedeliku voolamisega torus, kasutades ühendatud anumate seadust. Kui vedelikutasemete kõrgused anumates on erinevad, siis kõrgema vedelikutasemega anumas on rõhk suurem ja vedelik voolab madalama vedelikutasemega anumasse, kuni rõhud tasakaalustuvad. Et toru seinte ja vedeliku vahel esineb hõõrdumine, siis hõõrdejõud tasakaalustab vedelikule mõjuva rõhumisjõu ja vedelik torus ei kiirene. Vedeliku voolukiirus torus on seda suurem, mida suurem on vedelikutasemete kõrguse erinevus, ja voolamine kestab seni, kuni vedelikutasemed anumates on võrdsustunud. Et
Sel juhul võtavad väikesed vedelikutilgad horisontaalsel pinnal kera kuju. Kui vedelikku asetada sellisest materjalist peenike toru (kapillaar), mida vedelik märgab, siis tõuseb vedelik torus kõrgemale vedeliku pinnast anumas. Sellist nähtust nimetatakse kapillaarsuseks. Vedeliku kapillaari tungimise ulatus on seda suurem, mida peenem on kapillaar. Mittemärgamise korral aga kapillaarsus takistab vedeliku tungimist kapillaari. Vedelikutasemete kõrguste vahet kapillaaris ja anumas saab arvutada valemist h = 2/gr, kus on vedeliku pindpinevustegur, vedeliku tihedus, g raskuskiirendus ja r kapillaari raadius. Valem kehtib nii märgamise kui mittemärgamise korral. 6.4. Elektrostaatika, magnetostaatika Elektrostaatika uurib seisvate elektrilaengute tekitatud ja ajas muutumatut elektrivälja. Põhiülesanne on leida välja kuju laengute paigutuse järgi, aga ka laenguile mõjuvate jõudude leidmine.
annaabi.ee 
