2. Välisjõud rakendatud antud vedeliku mahule teiste materiaalsete kehade poolt, samuti ka vedeliku poolt, mis ümbritseb antud mahtu. Välisjõud jagatakse omakorda kaheks: Mahujõud ehk ruumijõud, massijõud toimivad kogu vedeliku mahule, kõikidele osakestele. Nende jõudude suurus on võrdeline vedeliku massiga. Näiteks raskusjõud, inertsijõud Pinnajõud- mõjuvad vedeliku pinnale ja võrdelised mõjupindalaga. Pinnajõud pinnaühiku kohta ehk pinnajõu intensiivsus mingis vedelikupunktis FA- pinnaühikule A mõjuv elementaarjõud. Pinnajõu intensiivsus on pinge. Piki pinda mõjub tangentsiaalpinge , risti pinda mõjub normaalpinge p, mida hüdromehaanikas nimetatakse rõhuks. 1.4 Hüdrostaatiline rõhk (Hüdrostaatilise rõhu defineerimiseks vaadeldakse tasakaalus oleva vedeliku massi m, mis on mõttelise tasapinnaga A jagatud kahte ossa. Neid osi peab hoidma koos mingi jõud F p, see on hüdrostaatiline rõhu- ehk survejõud. Selle jõu
vedelike pumpamisel õhktõstuki abil. Archimedese seadus : igale vedelikus olevale kehale mõjub üleslükkejõud , mis võrdub keha poolt välja tõrjutud vedeliku kaaluga . Jõud rakendub selle mahu keskmesse , s.o. rõhukeskmesse . Laevaasjanduses nimetatakse seda punkti veeväljasurvekeskmeks. Hüdrodünaamikaks nimetatakse hüdraulika osa , mis käsitleb vedelike voolamist. Kui seisva vedeliku olukorra kirjeldamiseks (hüdrostaatika ) piisab rõhu määramisest igas vedelikupunktis ning vedeliku enese iseloomustamiseks üksnes tema tiheduse tundmisest ,siis liikuva vedeliku kohta on vaja teada ka voolamise kiirust ( u ) ning liikumisega kaasneva hõõrde tõttu ka vedeliku viskoossust. Üks vedeliku voolamisega seotud tegureid on aeg ( t ) . Sellist liikumist , milles nii kiirus u kui rõhk p millises tahes vedeliku punktis sõltuvad peale ruumikoordinaatide ka ajast , nimetatakse muutuvaks e. ebastatsionaarseks voolamiseks
annaabi.ee 
