4. Mida iseloomustab pindpinevustegur? Näitab kui suur pindpinevusjõud mõjub selles vedelikus pinna katkirebimisjoone ühikulise pikkuse kohta. 5. Milline seos on pinnaenergia ja pindpinevusjõu vahel? Pindpinevusjõu tööenergia allikaks on vedeliku pinnaenergia. 6. Mis on märgamine? Kuidas teha lihtsa katse abil kindlaks, kas vedelik märgab pinda või ei? Märgamine-vedeliku ja tahkise osakesed tõmbuvad omavahel tugevamini kui vedelikumolekulid omavahel. Katse: Kui vette lisada pesuvahendit, siis vee pindpinevus väheneb ja vesi märgab paremini 7. Miks on suurem elavhõbeda tilgake lapikum või väiksem tilgake? Mõjub gravitatsioon 8. Mis on kapillaarsus? Mittesegunevate keskkondade, harilikult tahke ja vedela faasi kokkupuute piirkonnas ilmnevad pindpinevusnähtused. 9. Miks ei ole soovitatav vannirätikuid triikida? Selgita lähtudes kapillaarsuse nähtusest.
Ka õhu horisontaalvoolud (tuul) on peaaegu alati turbulentsed, turbulentsed keerised kannavad lisandite massi, impulssi ja soojushulki üle kümneid kordi kiiremini kui seda suudaksid teha molekulaarsed ülekandenähtused. Osmoos. Vedelikes esineb veel üks omapärane ülekandenähtus, mida nimetatakse osmoo- siks ja mis mängib olulist rolli elusorganismides vee ainevahetuse korraldajana. Kuigi vedeliku rõhu tekitamisel mängivad olulist osa molekulaarjõud ja vedelikumolekulid on olulise osa ajast võnkumas ajutise tasakaluasendi ümber, enne kui nad sooritavad hüppe uude ajutise tasakaalu asendisse, siis ometi võib võnkuva molekuli lähenemist tahkele seinale käsitleda põrkena. Sellisel käsitlusel moodustub ka vedelike rõhk põrkejõudude 23 summa ajalise keskmisena. Kui nüüd vedelikus on mingi protsent lahustunud aine molekule,
annaabi.ee 
