Lahustunud ainelisamisel muutub osakestevaheline toime — toimub hüdratatsioon. Esineb soojus- ja ruumalaefekt (∆H≠0; ∆V≠0). Need on mitteelektrolüütide lahjad lahused, kus n<0,1…0,2 mol/kg; faaside lahused. Reaalsed lahused ei ole ideaalsed ei lahustunud aine ega lahusti suhtes. Mõlema lisamisel esineb soojus- ja ruumalaefekt. 3. aururõhk lahuse kohal. Keemine, külmumine: Isegi keemistemperatuurist hulga madalamal temperatuuril leidub alati vedelikumolekule, mille kineetiline energia (Ek) on piisavalt suur, et end vedelikust lahti rebida ja minna üle aurufaasi. Samaaegselt toimub ka pöördprotsess — kondensatsioon. Kui need kiirused saavad võrdseks, tekib tasakaal vedeliku- ja aurufaasi vahel. Seda auru nimetatakse küllastunud auruks ja selle poolt avaldatud rõhku küllastatud auru rõhuks. Aurustumine on endotermiline protsess ja kui temperatuur kasvab, aurustumine intensiivistub ja küllastunud auru rõhk kasvab.
ruumalaefekt. kontsentratsioon ning i isotooniline koefitsent, Auru rõhk lahuse kohal, lahuse keemine ja külmumine mis arvestab osakeste arvu kasvuga lahustumisel Ka keemistemperatuurist palju madalamal temperatuuril elektrolüütide puhul (mittelektrolüütide i=1 ). leidub alati vedelikumolekule, mille kineetiline energia on Kui rakendada kõrge kontsentratsiooniga lahuse piisavalt suur, et end vedelikust lahti rebida ja minna üle poolele osmootsest rõhust kõrgemat rõhku, hakkab aurufaasi. Samaaegselt toimub ka pöördprotsess ehk
annaabi.ee 
