piimhappeks, pH langeb ja tekib kõhulahtisus. 25. Vatsa mikrofloora kui tervklik kooslus Mikrofloora koosneb bakteritest, seentest ja protozoadest. Toitaineid kasutavad mikroorganismid enda elutegevuse tarbeks ja käärimisproduktid on ruminantidele tähtsad. Baktereid on rohkem kui protozoa – kuid massilt on neid sama palju. Nende arvukust mõjutab nt sööda või söödamahu muutus. Samuti ka veepuudus ja AB ohustavad baktereid. Mikroorganismid elavad vedelikufaasis ja söödapartiklitel epiteeli pinnal. Vatsa pH on 6-6.8. Moodustatakse ka laktaati, suktsinaati, etanooli, CO2, metaan. Mikroorganismid vajavad peremeesloomalt lämmastikku. Vatsas on fakultatiivsed anaeroobid (tarvitavad vähese hapniku ära) ja obligatoorsed anaeroobid. Peensooles bakterid lagundatakse ja proteiin neist imendatakse. Vatsa bakterid: Tsellulolüütilised – lagundavad tselluloosi, ei talu hästi madalat pH-d (amülolüütiliste elutegevus nt).
Mageveeökosüsteemi määravad keskkonnatingimused: Ökoloogiliselt olulisemad: 1. vee ja veekogu põhja füüsikalis-keemilised omadused; 2. vees lahustunud ja heljuvad ühendid; 3. temperatuur ja valgus; 4. veekogude saastatus inimtegevuse tagajärjel. Veeorganismide elu määravad olulisemad füüsikalised ja keemilised tegurid: 1. Füüsikalised tegurid: 1.1. Tihedus ja viskoossus (olulised nii mage- kui merevees). Mageveed on tavaliselt vedelikufaasis, ehkki sageli muunduvad perioodiliselt tahkeks ja osaliselt gaasilisse faasi. Oleluskeskkonnana on vesi õhust 775 korda tihedam ja ligikaudu 100 korda viskoossem, mõlemad omadused on otseses sõltuvuses temperatuurist. Enamus elusorganisme sisaldavad suure osa oma kehast vett, sellega on nende keha tihedus lähedane keskkonna tihedusele. Suurem tihedus ja viskoossus mõjutavad organismide kehakuju (voolujoonelisus loomadel, lineaalsed ja jagused lehelabad taimedel). Vee viskoossus on
annaabi.ee 
