b. Soovitada patsiendil mitut puhkepause päeva jooksul, eriti enne ja peale treenimist. c. Soovitada patsiendil rohkem magada. d. Soovitada muuta patsiendil oma päevaplaani. Teha harjutusi, et energiat saada. e. Julgustada patsienti küsida abi teistelt erinevate tööde tegemisel. f. Julgustada patsienti lõõgastuma. Kuulata muusikat, mediteerida, teha hingamisharjutuseid ja lõõgastavaid vanne, tegeleda lemmiktegevustega. g. Mõõta ja hinnata vedelikkude tasakaalu. h. Hinnata, mis väsitab patsienti kõige rohkem (Smeltzer ja Bare 2004). 3) Probleem: Häirunud seedeelundite töö, mis on tingitud rasvumisest ja mis väljendub kõhukinnisuses, kahe - kolme päeva tagant käib kõht läbi, varem igapäev. Eesmärk: Patsienil käib kõht läbi iga päev või üle päeviti. Õendustegevus: a. Trenni- ja toitumissoovitused – liikumine ja kuidainete rikkas toit soodustab seedeelundite tööd. b
Vastused: 1. Mootorikütuste mõiste, liigitus. Kemomotoloogia mõiste. Kemomotoloogia- rakenduslik tehnikateadus kütuste, määrdeainete ja tehniliste vedelikkude omadustest, kvaliteedist ning optimaalsest kasutamisest tehnikas. Mootorikütused- sisepõlemismootorites, s.t gaasi-, karburaator-, pritse- ja diiselmootorites, gaasiturbiiniseadmetes, otsevoolu- või turboreaktiivmootorites kasutatavad vedel- või gaasikütused eripõlemissoojusega tavaliselt 36,5 ...45,5 MJ/kg ehk 8700...10900 kcal/kg. Mootorikütuseid liigitakse: 1. Toormelt ja selle töötlemisviisilt(6): · Nafta töötlemise saadustest toodetud · Tahkekütustest
Liikumise vältel molekulid põrkuvad üksteisega, läbides tee pärast põrget inertsiaalselt. Kõige iseloomulikumaks mulekulide liikumise omaduseks gaasides on selle korraldamatus - kaootilisus. Tahketes kehades molekulid võnguvad kindlate tasakaalu-asendite ümber, mille asukoht kehas on muutumata. Vedelikkudes molekulid liiguvad kaootiliselt nii nagu gaasigi molekulid, kuid suurem tihedus tingib suurema põrgete arvu ja põrkest põrkeni läbitud tee pikkus on lühem. Vedelikkude molekulaarne sruktuur ei ole veel täiesti selge. Nähtavasti see on gaasi ja tahkiste struktuuride vahepealne. 2. Temperatuur. Temperatuur iseloomustab kehade soojusastet. Temperatuuri skaalat, mille nullpunktiks on võetud jää (H2O) sulamistemperatuur, nimetatakse Celsiuse skaalaks. Ühik 1oC on saadud jää sulamispunkti ja vee keemispunkti temperatuurivahemiku jagamisel 100 võrdseks osaks normaalõhurõhul. Ûks osa on 1oC.
annaabi.ee 
