( Origami... 2008) 3.3. JAAPANI KUNST 3.3.1. JAAPANI MAALIKUNST Jaapani traditsiooniline maalikunst oli printsipiaalselt erinev teda teatud määral mõjutanud hiina maalikunstist. Jaapanlased kasutasid pintsliga maalimist paberile või siidile. Pigmendina kasutati selliseid ained nagu vaseatsetaat (roheline vaserooste), kinaver (punane värvimuld) ja sumi (liimiga tahendatud tahm, millest saadi must tuss), mis oli vedelatud sulaliimiga. Erinevalt lääne õlimaalidest, kus värve on võimalik segada ja kasutada paksude kihtidena, on jaapani maalikunst nihonga piiratud värvi hulga ja nende kasutamisvõimalustega. Kuid oma dekoratiivsuselt ja higestatuselt oli jaapani maalikunst Kaug-Idas unikaalne.( Klassen 2008: 143) Jaapani stiilis maalid võib laias laastus jaotada mono- ja polükromaatilisteks. Vanimad teadaolevad maalirullid pärinevad 8. sajandist ja olid kas usulise sisuga ( näiteks
Epoksüvärvid Ühe- või kahekomponentsed. Epoksüestervärvidel on hea keemiline ja kulumiskindlus. Epoksüvärvid sobivad kasutamiseks nii sise- kui PAHTELSEGUD JA KITID Õlipahtel koosneb kriidist ja värvitsast. Ta annab tugeva ja veekindla pinna. Seda saab kastutada ka niiskemates kohtades. Tema lihvimine on raskem. Sünteetilised pahtlid on sünteetilise vaigu vesiemulsiooni (lateksi) ja peene mineraalaine segu. Mõned neist riknevad vee külmumisel. Kastutatakse veel lahustitega vedelatud vaikudest pahtleid (EPO-pahtel). On väga tugevad ja kuivades kahanevad vähe. Raskesti lihvitavad. Mineraalsete sideainetega pahtlid tehakse kõige sagedamini kipsi baasil (tema kiire tardumise pärast). Sobib kivipindade tasandamiseks. Kahanevad kuivades vähe ja seega saab kasutada suurte ebatasasuste korral. Aknakitid jagunevad õlikittideks ja mastiksiteks. Õlikitt koosneb põhiliselt värnitsast ja kriitist, see kõvastub värnitsa kuivamise tulemusena
annaabi.ee 
