10 korda suurem. Keemilised omadused Alkaanid (parafiinid) Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga. Gaasilised alkaanid on metaan, etaan, propaan, butaan. Alkaanid, millede molekulis on 5...16 süsiniku aatomit on vedelikud ning millede molekulides on üle 16 süsinikuaatomi on tahked. Tahkeid alkaane nimetatakse parafiinideks. Nii gaasilised kui ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis- süttimis- ja hangumistemperatuurid ning muud omadused märgatavalt erinevad. Normaalalkaanidel on keemistemperatuur kõrgem ja isesüttimistemperatuur madalam, kui vastavatel isomeeridel ning nad on eelistatud diislikütuse koostises. Alkaanide isomeere seevastu
Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone. Alkaanid (parafiinid Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga. Gaasilised alkaanid on metaan, etaan, propaan, butaan. Alkaanid, millede molekulis on 5...16 süsiniku aatomit on vedelikud ning millede molekulides on üle 16 süsinikuaatomi on tahked. Tahkeid alkaane nimetatakse parafiinideks. Nii gaasilised kui ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis- süttimis- ja hangumistemperatuurid ning muud omadused märgatavalt erinevad. Normaalalkaanidel on keemistemperatuur kõrgem ja isesüttimistemperatuur madalam, kui vastavatel isomeeridel ning nad on eelistatud diislikütuse koostises. Alkaanide isomeere seevastu eelistatakse aga bensiinide
Süsiniku aatomid võivad neis moodustada pikki ahelaid või rõngaid (tsükleid) ja nende kombinatsioone. Alkaanid (parafiinid Nafta sisaldab alkaane tavaliselt 50...60%. Alkaanide molekulid on ahelstruktuuriga. Gaasilised alkaanid on metaan, etaan, propaan, butaan. Alkaanid, millede molekulis on 5...16 süsiniku aatomit on vedelikud ning millede molekulides on üle 16 süsinikuaatomi on tahked. Tahkeid alkaane nimetatakse parafiinideks. Nii gaasilised kui ka tahked alkaanid võivad olla vedelais lahustunud. Alkaane, millede molekulides on süsinikuaatomid sirgahelais nimetatakse normaalalkaanideks ja milledel ahel hargneb alkaani isomeerideks. Erineva struktuuriga alkaanidel on tihedus, keemis- süttimis- ja hangumistemperatuurid ning muud omadused märgatavalt erinevad. Normaalalkaanidel on keemistemperatuur kõrgem ja isesüttimistemperatuur madalam, kui vastavatel isomeeridel ning nad on eelistatud diislikütuse koostises. Alkaanide isomeere seevastu eelistatakse aga bensiinide
annaabi.ee 
